XII pruul: all-grain American Pale ale

Kunagi minu valmistatud IPA tundus paljudele mu tuttavatele liiga ekstreemne ning meenutas 'apteegi maitset'. Saan sellest täitsa aru, kuna tugev humalate mõrudus ei ole kõigile meeltmööda. Mõtlesin võtta humalaid astme võrra vähemaks ning valmistada üks American Pale ale, mis oma mõrudusega jääb IPA'le alla, kuid säilitab humalatele omase aroomi ning värskuse. Ka kodupruulijate kokkutulekul maitstud APA'd olid mulle meelt mööda. Seega natuke otsimist internetis ning leidsin endale sobiliku retsepti.

Poest oli vaja muretseda järgmine list:

• Pilsner linnased - 2,8kg
• Munich linnased - 950g
• Nisu linnased - 950g
• Caramunich linnased - 300g
• Cascade humalad - 1pk (100g)
• Pärm safale US-05 - 1pk (11,5g)

Nagu näha, siis asendasin Amarillo humalad Cascade'iga. Seega arvutasin ka humalate kogused ümber vastavalt alfa hapete hulgale.

Meskimine

Kuna õues on ilmad jahedad ja tuppa humalate keetmisest tekkivat aroomi ei soovi, toimus õlletegu garaažis. Nagu ikka algas kõik vee kuumutamisest 68˚C'ni. Meskimisel plaanisin kasutada 27L vett. Kuna ka garaažis oli veidike jahe, kippus meski maha jahtuma ning aeg-ajalt kuumutasin seda. Vahepeal olin endale uue pulktermomeetri soetanud, mis väga täpselt ja kiirelt õiget temperatuuri näitas. Seega pärast segamist kontrollisin kiirelt ka temperatuuri ning vajadusel kuumutasin vett. Kokkuvõttes läks meskimine minuarust hästi, temperatuur kõikus +/-2˚C. Kindlasti natuke oli abiks matt, mille keerasin ümber poti, et külm õhk vähem mõju avaldaks.

Meskimise lõpus tõstsin temperatuuri ~75˚C'ni ning eemaldasin linnaste koti meskist. Koti tõstsin resti peale poti kohal ning loputasin eelnevalt kuumutatud 14L veega läbi. Algselt oli plaan 9L veega läbi loputada kuid unustasin ära asjaolu, et linnastesse jääb teatud kogus vett. Seega õige koguse saavutamiseks keetmiseks kasutasin loputades rohkem vett.

Keema ajasin kokku 34L virret. Tundub, et minu kasutatud küttespiraal jäi sellise koguse jaoks veidike lahjaks, kuna temperatuur tõusis aeglaselt. Virret plaanisin keeta kokku ühe tunni, seega esimene ports humalaid (25g) läks potti kohe keedu alguses. 20 minutit enne keedu lõppu lisasin teise portsu humalaid (31g). Viimase koguse humalaid (31g) lisasin keetmise lõpus.

Humalate kaalumine

Keetmine

Pärast keetmist valasin virde kohe kääritusnõusse jahtuma. Et õlu vähekenegi selgem tuleks, valasin virde läbi sõela ning vuaali kanga. Nii jäi humalate puru ning muu sete kääritusnõust välja. Kokku jõudis kääritusnõusse 25 liitrit virret, mille tiheduseks mõõtsin 1.038, mis jääb natuke retseptis väljatoodule alla (1.047). Ilmselt ei olnud minu meskimine piisavalt efektiivne. Aga mis seal ikka, tuleb veits lahjem õlu. Kuna spetsiaalselt jahutit mul veel pole, jätsin kinnise kääritusnõu õue jahtuma. Igaks-juhuks panin vesiluku ka peale, et midagi kahtlast virde sisse ei satuks. Tänu jahedatele ilmadele jahtus virre kenasti maha umbes 4-5 tunniga. 

Pärm lisatud

Kui virre oli 24˚C ringis, lisasin kuivalt pärmi ning segasin virdesse sisse. Käima läks õlu umbes 24 tunniga ning jätsin kääritusnõu tuppa umbes 20˚C juurde. 

Pärast nädalast käärimist mõõtsin tiheduseks 1.008. Tundus, et käärimine on lõppenud. Kuna plaanisin ka dry hop'i käigus kuivalt humalat lisada, siis lisasingi kohe 35g Centennial humalaid. Humalad jätsin kääritustünni kaheks päevaks. Seejärel asusin oma õlut pudelitesse villima. Õlle tihedus oli endiselt 1.008, seega käärimine oli juba lõppenud. 

Pärast dry hop'i nägi õlu kääritusnõus välja sogane

Villimiseks kasutasin esmakordselt ka pudelite automaattäitjat, mis kinnitus kääritusnõu kraani külge. Esmamulje selle vidina kohta oli väga positiivne, ei pidanud pidevalt kraaniga mängima, õlu puutus vähem õhuga kokku ning kui pudel ääreni õlut täis lasta ning täitja pudelist eemaldada, jäi täpselt paras õhuruum pudeli ülaossa. 

Kokku sai täidetud 40 0,5L pudelit, üks 2L suur pudel ning paar 0,33L läbipaistvat pudelit. Üpris palju jäi kääritusnõu põhja humala ning pärmi segust vedelikku, mida pudelitesse ei tahtnud villida. Seejärel jätsin pudelid tuppa vaikselt karboniseeruma ning mõne aja pärast rändavad nad edasi keldrisse laagerduma. Kokkuvõtte pruuli tulemustest teen seega mõne nädala pärast.