Kodupruulijate 18. kokkutulek - Double IPA

Sildistatud pudelid erivärviliste korkidega

Seekordne kevadine kodupruulijate kokkutulek toimus tuntud vanalinna baaris Koht. Sarnaselt veebruari kogunemisele oli ka seekord meie päralt eraldi ruum, kus uhke rivi tühje klaase ootas meid. Õige pea hakkasid pruulmeistrid kohale jõudma ning laud täitus järk-järgult kenasti sildistatud pudelitega.

Kuna kokkutuleku teemaks oli topelt-IPA, siis degustatsiooni järjestust alustasime IPA'dega ning liikusime vaikselt edasi ABV ning IBU numbrite järgi. Kokku oli hindamisel 10 ühe-, kahe-, kolmekordset IPA't. Kõige lõpus proovisime ära ka kolm ülejäänud rüübet, mis lõplikku hindamistabelisse küll ei jõudnud.

1. Cascade 700

2. IPA

1. Mart S. (Kitseküla pruulikoda) - Cascade 700
ABV 5,6% ja IBU 40
Antud õlle nimi pärineb 700 päeva vanadest Cascade humalatest, millega kõik kohalviibinud olid pruulimise foorumi kaudu juba kursis. Klaasis oli õlu selge, kuldse tooniga ning püsiva sõrmepaksuse vahukihiga. Aroom oli õllel tagasihoidlik, nagu ka pruulmeister ise humalate vanusele viidates mainis. Tunda oli kerget värskust ning vihjeid tsitrusest. Maitse oli kergelt mõrkjas, veidi murune ning väidetavalt Mangove Jack's pärmile omane. Õlle keha oli kerge, gaasi alla keskmise ning järelmaitse hapukas.

2. Kalev - IPA
ABV 6,1% ja IBU 48
Järgmine õlu oli KEG'ist pudelisse ümber villitud vahetult enne üritust. Õlu oli küllaltki selge, kerge punakas-kuldse tooniga ning pehme vahuga. Aroom oli ilmselt KEG'is hoidmise ning ümbervillimise tõttu suures osas kadunud ning alles oli jäänud vihjeid tsitruselistest. Maitses tulid esile hapukad ning mõrkjad toonid, meenutades veidi muru. Suus tundus õlu pigem kuiv, karboniseeritus paras ning keha kergemapoolne.

3. India Pole Ameerika

4. Must Vedur

3. Mart R. (Aespan kodupruul) - India Pole Ameerika
ABV 6% ja IBU 112
Merevaiguse tooniga, kergelt hägune ning koheva vahuga IPA. Aroom oli sarnaselt eelmistele pigem tagasihoidlik ning tunda võis magusaid ning hapukaid noote. Maitse oli kergelt hapukas, värskelt mõrkjas ning veidi magus. Tunda oli ka vaiguseid nüansse. Õlle keha oli keskpärane, gaasi alla keskmise ning järelmaitse oli mõrkjas-kuiv. 112 arvutuslikku IBU tundus olevat veidi optimistlik, vähemalt maitse ei tundunud mulle nii mõrkjas.

4. Alar (nanoPruul) - Must Vedur
ABV 6,1% ja IBU 123
Minu Must Vedur oli esimene tumedate IPA'de esindaja sel õhtul. Klaasis oli näha lisaks süsimustale toonile ka kerget punakat helki. Vaht oli pehme ning püsiv. Aroomis oli tunda magusat, kerget värskust ning kohvi. Maitse oli kohviselt ning humalaselt mõrkjas, kergelt hapukas ning veidi kakaone. Keha oli üle keskmise ning järelmaitse veidi kohvine. Ka selle õlle puhul ei vastanud arvutuslikud IBU'd reaalsele mõrkjusele.

5. Tökat vol2

6. Malverde IPA

5. Sulev - Tökat vol2
ABV 6,5% ja IBU 148
Ka Sulevi tume IPA näitas lisaks mustale värvile kerget punakat tooni klaasis. Vahukiht oli kohev, kergelt pruunikas ning pehme. Aroomis tuli välja magusus, mis meenutas veidi mett, ning lisaks tumedale õllele omaselt kakaoseid nüansse. Maitse oli peamiselt hapukas ja pehmelt mõrkjas, veidi puine ning maalähedane. Keha oli keskpärane, karboniseeritud oli parajalt ning järelmaitse pigem mõrkjas. Millegipärast oli ka selle õlle puhul IBU number kõrgem, kui maitsemeeled oleksid arvanud.

6. Kristjan - Malverde IPA
ABV 7,2% ja IBU 93
Rohkete ning erinevate humalatega valmistatud IPA oli klaasis selge, kergelt vaskse tooniga ning vähese vahuga. Aroomis võis tunda magusat karamelli, linnaseid ning humalate värskust. Maitses mängisid magusad ning mõrkjad toonid ning veidi meenutas see köharohtu (mitte halvas mõttes). Õlle keha tundus veidi alla keskmise, suus tundus õlu veidi kuiv ning järelmaitse oli hapukas.

7. Fucked Up

8. Laniakea

7. Tarmo - Fucked Up
ABV 8,4% ja IBU 70
Nüüd ületasime juba maagilise 8% ABV piiri ning õlled muutusid salakavalamaks. Fucked Up näol oli tegemist punaka, häguse ning vähese vahuga õllega. Aroom oli eelnevatest intensiivsem, veidi magus ning värske. Oma panus siin oli Mosaic humalatel. Maitse oli tugevalt mõrkjas, kergelt hapukas ning tunda oli ka alkoholi. Karboniseeritud oli õlu üle keskmise ning järelmaitse oli mõrkjas-magus.

8. Andres - Laniakea
ABV 8% ja IBU 100
Selle õlle valmistamise käigus oli pruulmeister saanud nõu Erlingult, kes on meie teada-tuntud humala-kunn. Klaasis oli õlu hägune, kuldselt-pruunika tooniga ning vähese vahuga. Aroom jäi veidi tagasihoidlikuks, tunda oli magusaid puuvilju. Väidetavalt ei järginud Andres oma nõuandja soovitusi täielikult ning villis õlle hoolimata hoiatustest vahepeal ümber, mistõttu suurem osa aroomist lasi jalga. Õlle maitse oli tugevalt mõrkjas, tunda oli ka hapukust ning koos alkoholise magususega olid maitsed kenasti tasakaalus. Tegemist oli igati stiilipuhta topelt-IPA'ga. Gaasi oli õlles keskpäraselt ning järelmaitse oli mõrkjas.

9. Hull Vikat

10. Gandhi Mate

9. Hans (Prüülike pruulikoda) - Hull Vikat
ABV 9,3% ja IBU 55
Tegemist oli Hansu esimese IPA'ga, mis oli valminud juba sügisel. Kuigi pildil paistab õlu must, siis tegelikult oli õlu sügav-punase tooniga ja selge. Vahukiht oli kohev, kergelt beezikas ning püsiv. Aroom oli linnaseline, magus, kohvine ning karamelline. Maitses valitses tasakaal magusa ja mõrkjuse vahel. Tunda oli linnaselist, karamellist ning veidi alkoholist maitset. Õlle keha oli üle keskmise, gaasi parajalt ning järelmaitse oli mõrkjas ning veidi soe.

10. Erling (E.T. Brewery) - Gandhi Mate
ABV 10% ja IBU 100
Kuigi Erling meie kokkutulekul osaleda ei saanud, oli ta saatnud kohale oma versiooni kahe- või kolmekordsest IPA'st. Pruulmeistrile omaselt oli siin kasutatud palju humalaid ning tulemuseks saadud arvutuslikult 100 IBU. Klaasis oli õlu hägune, punakas-pruuni tooniga ning koheva heleda vahuga. Aroom oli väga värske ja intensiivne, puuviljane ning tsitruseline. Paraku õlle maitse ei vastanud hästi aroomile. Humalad tulid liialt esile ning õlle maitse oli liiga murune, meenutades humalakontsentraati. Lisaks oli tunda teistest õlledest rohkem alkoholi maitset. Karboniseeritud oli õlu hästi, keha keskpärane ning järelmaitse mõrkjas-kuiv koos alkoholiga.


------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

11. Viini Laager

12. Väintsi Higi

11. Kalev - Viini Laager
Laager (ABV 5%)
Edasi liikusime juba joonealuste õlledeni, mis hindamisest osa ei võtnud. Viini Laager oli selge, punaka tooniga ning koheva vahuga kergelt joodav õlu. Aroom oli tagasihoidlik ning karamelliselt magus. Maitse oli mahe ning pigem hapukas. Õlle keha oli kerge, jättis suu pigem kuivaks ning järelmaitse oli kergelt mõrkjas. Kuna pruulmeister oli eesmärgiks võtnud valmistada kergelt joodava lihtsa õlle, siis täpselt selline see õlu oligi.

13. Tere Kollane Kass

12. Kalev - Väintsi Higi
American Pale ale (ABV 6,1%)
Tumepunase tooniga, veidi hägune ja koheva ning paksu vahukihiga õlu. Aroomis oli tunda lisaks värsketele tsitruselistele nootidele karamellist magusust. Maitses tulid esile hapukas-mõrkjad toonid, lisaks värskus ning puuviljad. Gaasi oli õlles parajalt, keha pigem kerge ning järelmaitse veidi kuiv. Õlle nimi pärineb pruulmeistri töökaaslaselt, kes peale füüsilist pingutust antud õlut meeleldi tarbis.

13. Martin - Tere Kollane Kass
Siider (6,4%)
Viimasena avasime oma lauas siidri, mis oli valmistatud naturaalsest õunamahlast. Klaasis oli siider kergelt hägune, helekollane ning ilma vahuta. Aroom oli kergelt pärmine, veidi magus ning õunane. Maitse oli happeline, kuiv ning hapusid õunasid meenutav. Üldmulje siidrist oli värskendav, gaasi oli alla keskmise ning järelmaitse kuiv. Kuna siider oli käärinud täpselt tiheduseni 1.000 nagu enamasti õunamahl käärib, siis tulemus pidigi hapu ning kuiv olema. Tegemist oli üpris värske joogiga ning paar kuud seismist mõjuvad kindlasti sellele hästi.




Kui kõik õlled olid ära proovitud, siis teised jäid lauda ning proovisid Romani ning Sergey toodud kangemat õuntest valmistatud rüübet. Samal ajal lõime Suleviga kõikide antud hinded kokku ning üritasime arvutamise teel välja selgitada antud õhtu parimad õlled.

Kokku oli meil 11 hindajat ning igaüks määras hindeid oma standardite järgi vahemikus 0-10. Tabeli koostamisel liitsime kõik hinded kokku ning jagasime hindajate arvuga. Tulemuseks saime tabeli, kus tegelikult esimest ja viimast jäid lahutama kõigest 2,5 punkti. Seega kokkuvõttes võib öelda, et ürituse tase oli hea või hindajad olid üpris leebed.

Nagu eelpool toodud tabelist on näha, võitis seekord üpris selgelt Andrese õlu Laniakea. Määravaks osutusid ilmselt tasakaalus maitse ning stiilipuhtus. Ka ülejäänud õllede puhul näitab keskmine hinne, et tase oli seekord hea ning ükski õlu polnud täielikult ebaõnnestunud. 10 hinnatavat õlut tundus olevat paras kogus ning nii jäi piisavalt aega õlle omadustele keskenduda ning jooki nautida.

Juunikuus üritame koguneda värskes õhus ning siis võrdleme nisuõllesid. Lisaks tasub hakata juba valmistuma juulikuiseks saunaõlle võistluseks, mille kohta lähiajal on rohkem infot on oodata.

Kokkutulek läbi ja mõni päev pärast kokkutulekut pidi keegi meist neile
pudelitele järgi minema, et pudelitesse uus ja huvitav õlu villida

Kokkuvõte Eesti Vabaõhumuuseumi kevadlaadast 2015

Mai alguses toimus Eesti Vabaõhumuuseumis taas kevadlaat. Eelmine aasta jäime selle laadaga väga rahule ning otsustasime ka sel korral oma õllesid tutvustama minna. Nüüdseks oli meil laadakogemust juba üksjagu kogunenud ning kodus asjade pakkimine ning Vabaõhumuuseumist müügileti ülesseadmine läks üpris ladusalt.

Lihtne, süstemaatiline ning ajutine õlle ladustamine

Seekord võtsime kaasa päris laia õllevaliku:

• Lõvilõug - Bitteri laadne -3,4% ABV
• Steampunk - California Common - 4,9%  ABV
• Vöötkakk Black Edition - Sweet stout - 5,1% ABV
• Labürint - Pale ale - 6,0% ABV
• Must Vedur - (D)IPA - 6,1% ABV
• Panzerfaust - Munich Dunkel - 6,4% ABV
• Õun - Õunasiider konservist - 5,4% ABV

Laat algas, nagu iga teinegi, kauplejate enda uudistamisega, kus käidi uurimas laadal teiste kauplejate pakutavaid kaupu. Nii mõnigi kaaslaadaline võttis pudeli-kaks hiljem proovimiseks. Kui kell 10 muuseumi väravad külalistele avati, siis rahvast oli veel kesiselt. Umbes lõunapaiku jõudis laadalae juba suurem rahvahulk ning 

nanoPruuli esindus

meie leti ümber hakkas melu aina rohkem tekkima. Nii saime peaaegu vahetpidamata paar tundi oma õllesid tutvustada ning maitsta anda. Võis märgata ka seaduspärasust, kui leti juures keegi midagi uudistab, siis tulid inimesed kergemini ja huvitatult samuti asja uurima. Nii kogunes aeg-ajalt meie laua juurde juba suurem rahvahulk ning täitsime degusteerimise topse nagu baaris. 

Tore oli näha inimesi, kes olid juba nanoPruuli õllesid proovinud ning keda saime seekord üllatada uute pruulidega. Kuna seekord domineerisid meie valikus humalased või kanged õlled, siis päris igaüks meie valikust midagi meelepärast ei leidnud. Samas oli ka õllehuvilisi, kes kõikide proovitud õlledega rahule jäid ning võtsid koju kaasa nn täiskomplekti, igast sordist mõne pudeli. Jällegi sai kinnitust ka fakt, et õlle maitse-eelistusi on seinast-seina ning kõigileühteaegu meeldivat õlut on võimatu 

Korras ja ülevaatlik väljapanek

valmistada. Populaarsemateks õlledeks kujunesid päeva jooksul heledatest Labürint ning tumedatest Vöötkakk. 

Päeva edenedes lõppesid paari õlle varud, kuna olime neid keskmisest vähem kaasa võtnud. Ülejäänud rüübetest jätkus kuni laadapäeva lõpuni ning mõned kastid saime ka koju tagasi tuua. 

Sarnaselt eelmisele aastale saan ka seekord kõiki nanoPruuli fänne kutsuda Pelgulinna päevade raames toimuvale kohvikute päevale, kus avame oma kodus hoovikohviku koos nanoPruuli õlledega.