XLV pruul - Vöötkakk Black edtition (brown ale/stout)

Kaerahelbed lisasin meski viimasena

Aastavahetuse paiku oli mul pruulimises suhteliselt vaikne aeg. Seetõttu kippus keldrist õlu otsa saama. Olukorra parandamiseks otsustasin ühel nädalavahetusel pruulida. Kuna olin juba pikka aega üritanud arvutada, kui palju efektiivsem oleks kaks pruuli järjest üksteise otsa teha, siis seekord otsustasin seda proovida. Teoreetiliselt peaks säästma vähemalt tunni, kui ühes potis keedan ja järgmist õlut juba meskin samal ajal. Praktikas on aga veidi keerulisem, kuna kasutan keedupotti ka HLT'na ehk vee soojendamiseks. Seega tuli veidi rohkem mõelda pottide ja kuuma veega majandamise peale. Näiteks osa vett oli vaja keeta toas pliidil.

Nüüd aga minu pruulipäeva juurde. Kui pruulimisvarustus oli ülesseatud ja vesi soojenema pandud, vaatasin üle ja komplekteerisin kokku kõik vajaminevad materjalid:

Mõlemad tünnid kasutuses, parempoolses on Vöötkakk

• Pale ale linnased
• Crystal 100 linnased
• Chocolate linnased
• Cookie linnased
• Melanoidin linnased
• Kaerahelbed
• Northdown 8,9% humalad
• Willamette 5,7% humalad
• Safale US-04 pärm

Soovisin saada veidi toekama kehaga õlut, seega plaan oli meskida 70˚C juures. Toasoojad linnased lisasin 72˚C vette. Meski alguseks oli temperatuur veidi liiga madalale langenud ning 10 minutiga saavutasin taas oma eesmärgiks

Hetk enne keedu algust

seatud temperatuuri. 

Meski ajal püsis temperatuur ühtlane ning tunnike hiljem alustasin kuumutamist. Kui mesk oli jõudnud umbes 76˚C'ni, hakkasin linnaseid vaikselt loputama. Selleks pidin valmis kuumutatud vee valama ajutiselt kääritustünni ning meskinõust hakkasin pumpama meski keedupotti. 

Loputamisest kuni keedu alguseni kulus umbes 30 minutit ning potis oli selleks ajaks 50L vedelikku. Magasin veidi keedu alguse maha ning veidi virret kees üle poti ääre, muutes kõik ümbritseva kleepuvaks ning pruunikaks. 

Jahutasin üpris lühidalt, kuna keedupotti oli tarvis järgmise pruuli jaoks. Pärmi lisamisega ootasin veel kuniks kääritustünnid koos virdega keldris õigele temperatuurile jõuavad. Kummaski kääritustünnis oli 23L virret, tihedusega 

Pärmi sissesegamiseks kasutasin lisatööjõudu

1.056 temperatuuril 19˚C. Kalkulaatori poolt pakutud 1.049 OG sai 65% efektiivsuse juures ületatud tervelt 7 punkti võrra. 

Käärimine toimus kenasti plaanipäraselt temperatuurivahemikus 18,5˚C-20˚C. Kaks nädalat hiljem oli tihedus jäänud pidama 1.018 juures, mis oli kalkulaatori ennustusest 4 punkti võrra kõrgem. Mõnes mõttes oli see hea, kuna õlle kangust väga palju üle 5% ei tahtnud saavutada. Praeguste arvutuste kohaselt peaks lõplik ABV jääma 5,1% juurde. 

Villimiseks kulus 144 0,33L pudelit. Seoses kiirete ja tegusate aegadega viibis pudelite sildistamine õige mitu nädalat. Ka praeguseks on alles väike osa pudelitest sildistatud, kuid esimesed maitseproovid juba tehtud. Algselt planeeritud brown eilist on asi kaugel ning õlu kipub jääma sweet stoudi poole. Täpsema ülevaate ja hinnangu pruuli tulemustest kirjutan lähiajal. Veel on oodata samal päeval läbi viidud teise pruuli kirjeldust. 

Kodupruulijate 15. kokkutulek - Whatever style

Veebruari alguses toimus meie traditsiooniline kodupruulijate kokkutulek vahelduseks uues kohas, nimega Koht. Meie päralt oli privaatne ruum mugavate diivanitega ning terve riiulitäie klaasidega. Tavapäratu oli ka ürituse alguses ruumis valitsenud vaikus, mis õigepea asendus katkematu jutuvadaga. Seekord üritasime panna rohkem rõhku õllede hindamisele, mistõttu iga pruulija andis esmalt ühe oma õlle nn 'ametlikuks hindamiseks'. Kui ring oli peale tehtud, võtsime ette kõik muud õlled ning üritasime ka neid hinnata. Etteruttavalt võib öelda, et taoline formaat tundus korrapärasem ning lihtsamini jälgitav (vähemalt mulle).



Seekord oli kohal pruulijaid rohkem (14-16), kui nn 'ametlikuks hindamiseks' esitatud õllesid (10). Aga hiljem jõudsid lauale veel nn teiseringi õlled, mida me otseselt ei hinnanud. Nii sai õhtu lõpuks ära maitstud 16 kodust pruuli.

1. Andres - Pilsner

2. Erling - Lambic

1. Andres - Pilsner (ABV 4,2%)
Tegemist oli maltoosast valmistatud pilsneriga, mis sai pudeldatud 17.12.2014. Välimuselt oli õlu kergelt hägune, heleda tooniga ning püsiva vahuga. Aroom oli pigem tagasihoidlik, maalähedane ning natuke meenutas mulle suhkruvatti. Maitse oli mõrkjas-hapukas, magusust oli vähe ning üldmaitse komplekti kohta hea. Gaasi oli õlles alla keskmise, keha oli kerge ning järelmaitses tuli maltoosale iseloomulik hapukus välja.

2. Erling (E.T. Brewery) - Lambic (ABV ~5-8%)
Erlingu metsiku bakteri katsetused jätkusid ning seekord saime maitsta 2 nädalat pudelis seisnud lambic'ut. Õlle värvus oli pruunikas, läbi väga hästi ei paistnud ning vaht oli väga püsimatu. Aroom oli happeline, veidi soolane ning hapu. Ka maitses domineeris hapukus ja kuivus, millele viitas ka saavutatud FG 1.003. Tunda oli ka kerget mõrkjust, mis meenutas pihlakaid. Õlle keha oli kerge, gaasi vähe ning järelmaitse oli kuiv.

3. Ryan - Blood orange pale ale

4. Jaanis - Cherry beer

3. Ryan - Blood orange Pale ale (ABV 5,5%)
Tegemist oli Simco humalatega valmistatud pale ale'ga. Välimuselt hägune, punakas-pruuni tooniga ja kreemja püsiva vahuga. Aroom oli apelsiniselt magus, intensiivselt värske ning veidi linnaseline. Maitses oli tunda mõrkjas-hapukat rohtu, mis läks vaikselt üle greibiseks. Järelmaitse oli hapukas, keha kerge ja gaasi jällegi alla keskmise.

4. Jaanis (Kodupruul) - Cherry beer (ABV 5,5%)
Jaanis oli oma õlle sisse pannud 2,5kg kirsse. Kui õigesti mäletan, siis algselt pruulis õlle Ryan, kes aga tulemusega rahule ei jäänud ning Jaanis päästis selle maha kallamisest. Õlu oli klaasis üpris selge, värvuselt kirsikompoti punane ning vaht oli püsiv ja kohev. Aroom meenutas veidi kompotti. Lisaks oli tunda magusat kirssi ning veidi puuviljast hapukust. Maitse oli peamiselt hapukas ning kirsine, veidi meenutas käärima läinud marju. Läbi käis ka õrn magusus. Järelmaitse oli kergelt mõrkjas ning veidi rohkem hapu. Gaasi oli keskpäraselt.

5. Alar - Vöötkakk Black edition

6. Silver - Kuuse IPA

5. Alar (nanoPruul) - Vöötkakk Black edition (ABV 5,1%) brown ale/chocolate stout
Mina võtsin kaasa ühe tumeda õlle, mis algselt oli mõeldud brown eili stiili esindama. Kuid minu varasemad kahtlused said kokkutulekul kinnitust ning tegemist oli pigem šokolaadi maheda stoudiga. Klaasis oli õlu üpris must ning eriti läbi ei paistnud. Vaht oli kohev, püsiv ning kerge pruunika tooniga. Aroomis tuli välja peamiselt šokolaad ning linnaste magusus. Maitse oli kakaoselt mõrkjas ja šhokolaadine ning lisaks veidi linnaselist magusust küpsiste näol. Järelmaitse oli hapukas, gaaseeritud oli õlu piisavalt.

6. Silver (Kalamaja pruulikoda) - Kuuse IPA (ABV 6%) 
Omapärase sildilahendusega oli Silver oma 2 nädalat pudelis seisnud IPA'ga järgmine. Õlle tegi eriliseks keedu ajal lisatud värsked kuusevõrsed. Välimuselt oli õlu kuldkollase tooniga, kergelt hägune ning koheva ja püsiva vahuga. Aroom oli lilleline, värske ning sisse tuli ka kuusene nüanss, mis meenutas metsa. Maitse oli stiilile kohaselt mõrkjas, veidi vaigune ning kergelt hapukas. Järelmaitse oli samuti mõrkjas ning õlle keha oli keskpärane.

8. Mart R - Mesineste

10. Marten - Sorachi Ace

7. Sulev - Pliinius (ABV 6,3%) IIPA
Kahekordsest IPA'st ei õnnestunud mul pilti teha.  Pudelisse sai õlu villitud 11ndal jaanuaril. Õlu oli klaasis üllatavalt selge, värvuselt punakas-kuldne ning vahukiht oli kohev ja püsiv. Aroomis tuli välja magusust, värskust, lillelisi ning muruseid noote. Maitse oli korralikult mõrkjas, värske, vaigune ning lõpus oli tunda vihjeid alkoholist. Õlle keha oli keskpärane ning järelmaitse mõrkjas.

8. Mart R (Aespan kodupruul) - Mesineste (ABV 8,8%) Honey saison
Selle õlle pruulimiseks kasutati 1,4kg mett. Välimuselt oli õlu hägune, punakas-pruuni tooniga ning püsiva vahukihiga. Aroomis oli tunda mett, magusust ning ka alkoholi. Maitse oli magus-hapukas, huvitaval kombel mõrkjust väga tunda polnud. Välja tuli ka alkoholile iseloomulik maitse, mis taolise kange õlle puhul on tegelikult oodatav. Õlle karboniseerituse tase oli tagasihoidlik ning järelmaitses jäi lisaks alkoholile keelele ka hapukus.

9. Pyry (Sori Brewing) - Santa Babrbara weird IPA (ABV 6,9%)
Sori mehed oli kohale tulnud IPA'ga, kuhu oli lisatud ka nisu linnaseid. Õlu oli pigem hägune, värvuselt kuldkollane ning vaht püsiv. Aroomis oli tunda magusust ning tsitruseliselt puuviljast hapukust. Maitse oli peamiselt mõrkjas, mida täiendas hapukas-magus rohune ja lilleline nüanss. Õlle keha oli keskpärane, gaasi veidi vähe ning järelmaitse kuivapoolne.

10. Marten - Sorachi Ace (ABV 6%) Pale ale/IPA
Martenil oli antud õlut ainult üks pudel. Seega degusteerimiseks kasutasime ainult kolme klaasi. Klaasis oli õlu hägune, kuldse tooniga ning tiheda vahuga. Aroomis tulid välja vihjed puuviljadest, kuusest, sidrunist ning lilledest. Maitse oli humalaselt mõrkjas, muruselt hapukas ning kergelt linnaseliselt magus. Järelmaitse oli mõrkjas ning keha kerge.

11. Sulev - Boheem

12. Sulev - 100

11. Sulev - Boheem (ABV 5,2%) Pilsner
Õlu oli klaasis hele, kuldse tooniga, selge ning koheva heleda vahuga. Aroom oli peamiselt magus, meenutades iirst või lagritsat. Õlle maitses oli tunda nii mõrkjust kui ka magusust. Gaaseeritud oli õlu alla keskmise, keha kerge ning järelmaitse magusapoolne

12. Sulev - 100 (ABV 7,3%) IIPA
Sulev oli veel teisegi topelt-IPA kaasa võtnud. Antud õlu oli punakas-kuldse tooniga, üpris selge ning tagasihoidliku vahuga. Aroom oli intensiivselt humalane, lilleline, värske ning veidi magus. Maitselt oli õlu tugevalt mõrkjas ning läbi käis kerge magus noot, mis meenutas veiti mett. Järelmaitse oli samuti veidi magus, õlle keha keskpärane ning gaasi veidi vähevõitu.

14. Marten - IPA

13. Marten - Brown ale

13. Marten - Brown ale (6,2%)
Õlle pruulimisel oli kasutatud Chinook humalaid, mis andsid veidi värskema aroomi. Välimuselt oli õlu kerge punaka tooniga pruunikas. Vahukiht oli tihe ja püsiv. Maitses tuli esile peamiselt magusus karamelli ning linnaste näol. Järelmaitse oli magus-hapukas, gaasi oli piisavalt ning keha kergemapoolne.

14. Marten - IPA
Ameerikapärane IPA oli värvuselt punakas-pruun. Hele ja kohev vahukiht püsis hästi. Aroomis domineerisid humalad värskuse ja lillelisusega. Maitse oli muruselt ja rohuselt mõrkjas, sekka veidi hapukust. Järelmaitse oli mõrkjas ning õlle keha keskpärane.

16. Silver - Kuuse IPA toiduvärviga

15. Erling (E.T. Brewery) - Valge stout
Õhtu lõpus võttis Erling laua alt välja oma valge stoudi, mida maitsesime ka eelmine kord. Välimuselt oli õlu hele kollane ning pigem hägune. Aroom oli hapukas, õunane ning meenutas veidi kama. Maitse oli samuti hapukas, kamane, kohvine ning humalad jäid pigem tahaplaanile. Järelmaitse oli kuiv, keha kerge.

16. Silver (Kalamaja pruulikoda) - Kuuse IPA toiduvärviga (6%) IPA
Ühtäkki ilmus lauale veel üks pudel, kus sildil ilutses 'ÕLU'. Silver palus meil seda maitsta ning oma arvamust avaldada. Peab tunnistama, et õlle välimus pettis kõiki ära ning pakkuma hakati mitmeid erinevaid maitse ja aroomi nüansse. Kui aga selgus, et tegemist on sisuliselt Kuuse IPA'ga, mis veidi toiduvärvi on saanud, siis oli üllatus suur. Kui hiljem oma märkmeid vaatasin, siis nii greibi kui ka kuuse nüansid aroomis said suuremas osas mainitud ka originaalse Kuuse IPA juures.







Kuna seekord võtsime hindamist ka veidi tõsisemalt, siis korjasime ühel hetkel kokku hindamise lehed ning tegime kokkuvõtte. Kuna kõik järjepidevalt hindeid ei jaganud ning osad õlled said rohkem hindeid kui teised, siis järjestuse panime paika vähemalt 4 hinnangut saanud õllede põhjal. Lõplikku tõde see tabel ei kajasta.

Kokkutuleku lõpuosas degusteeriti ühiselt veel Koha perenaise poolt pakutud kvaliteetõllede valikut, mis sisaldas peamiselt tumedaid õllesid. Kuigi need polnud päris minu maitsele, siis kogemuse mõttes oli ikkagi huvitav. Lisaks kimbutas mind terve õhtu palavik ning nii ma jätsingi ülejäänud seltskonna veel edasi jutustama. Uus kogunemine on plaanis 6ndal märtsil ning toimumiskohaks on valitud Hopneri õllerestoran. Kohtumiseni!

Sellise jälje jätavad kodupruulijad, kes on jäetud omaette veidi õlut degusteerima.

Teise ametliku pruuli hinnang - Pelgulinna õlu

Annan ka omapoolse hinnangu minu teisele ametlikule pruulile - Pelgulinna õllele. See valmis samaaegselt Steampunk Evolution'iga ning mu eesmärgiks oli välja tulla kahe suhteliselt erinevate omadustega õllega. Kui Steampunk pidi minu nägemuse järgi olema mõrkjam, rõhk linnastel ning muidugi pärmil ja selle kääritamise temperatuuril, siis Pelgulinna õlle puhul tahtsin anda talle värske, kerge ning veidi puuviljase ilme.

Õlut klaasi valades tekkis kerge, peenemulliline ning sõrmepaksune hele vahukiht, mis taandus üpris kiiresti. Kuigi klaasis õlu väga hästi läbi ei paistnud, tundus värvus kirgas ja kuldse varjundiga olevat.

Aroom oli antud Pelgulinna õllel üpris ootuspärane. Lisaks sidrunile oli tunda ka teisi tsitruselisi vilju. Tähele võis panna ka magusat tooni, mis oli midagi linnaste magususe ning puuviljade (ploomid näiteks) vahepealset. Aroomi intensiivsus oli keskpärane.

Õlle maitsebuketis oli esmalt tunda kerge mõrkja varjundiga magusust. Veidi hiljem jõudis kohale hapukus sidrunist koos tsitruselistele omase mõrkjusega. Maitsetest võis tunda kindlasti hapukat sidrunit, linnaselist magusust ning puuviljasust magus-hapuka näol. Õlle keha oli hästi kerge ning järelmaitse hapukas-mõrkjas, jättes suu veidi kuivaks.

Kokkuvõttes oli tegemist hea janu kustutava lihtsa õllega, mida oleks ideaalne tarbida soojal suvepäeval. Ka toidu, eriti lõhe, kõrvale sobiks antud tsitruseline õlu hästi. Puudus enamikele õlledele iseloomulik maalähedane mõrkjus, mida asendas sidrunist ning värsketest humalatest tulenev puuviljane mõrkjus. Maitsed olid enamasti tasakaalus, veidi ehk hapukuse ja sidruni poole kaldus. Õlle läbipaistvust saaks kindlasti parandada.

Kindlasti plaanin seda õlut suveks uuesti pruulida ning selleks üritan paika saada veidi intensiivsema aroomi ning tasakaalukama maitse. Sette vähendamise ning läbipaistvuse kallal plaanin samuti tööd teha.

Esimese ametliku pruuli hinnang - Steampunk Evolution

Otsustasin ka ise kirjutada hinnangu oma esimesele ametlikule õllele. Kuigi enda toodangut on alati keeruline objektiivselt hinnata, siis vähemalt teen proovi. Proovipudeli võtsin juhuslikust kastist ning õlut serveerisin jahutatult (pudel seisis külmikus ühe ööpäeva).

Kuigi olen saanud tagasisidet, et Steampunk kipub olema üle karboniseerunud, siis oma pudelit avades ma seda ei täheldanud. Eks jahe serveerimise temperatuur aitas kaasa ning vähendas veidi rõhku pudelis. Klaasi jõudis hele, kuldse tooniga, selge ja peaaegu läbipaistev õlu. Tekkis paks, kohev ja suuremulliline vahukiht, mis taandus umbes sõrme paksuseni. Mullid tõusid aktiivselt õlle pinnale.

Aroom oli õllel värske ja veidi hapukas, meenutades tsitruselist. Lisaks oli tunda vihjeid magususest peamiselt karamelli näol. Õlle aroom oli keskpärase intensiivsusega ning jäi veidi alla kodustele Steampunki pruulidele. Olgu siinkohal veel märgitud, et erinevalt kodustest pruulidest kasutasin seekord ca 500g dryhop'i. Kõrvalaroome mina ei suutnud eristada, kuigi laager pärmi kääritamisel soojas on alati oht medikamente meenutav negatiivne nüanss juurde saada

Maitses tuli esmalt esile mõrkjus, millele järgnes hapukus. Linnaste magusust ei olnud esmalt eriti tunda. Mõrkjus meenutas pigem midagi maalähedast ning tundus oma intensiivsusega antud kergele õllele täitsa paras. Kergelt tuli välja ka tsitruseliselt kuivad noodid, mis tasakaalustasid mõrkjust. Magusus jäi pigem tahaplaanile ning jõudis keelele väikse viivitusega karamelli näol. Järelmaitse oli peamiselt hapukas ja õlle keha kerge. Veidi ehk oli tunda liigset karboniseeritust.

Kokkuvõttes võis antud esimese ametliku ja võõraste seadmetega valmistatud pruuliga enam-vähem rahule jääda. Kindlasti arenguruumi veel on ning uuesti antud õlut valmistades plaanin väiksed korrektuurid sisse viia. Üldpildis oli õlu hapukas-mõrkja maitsega, värske aroomiga ning kerge kehaga. Õlu sobib hästi toidu kõrvale ning ka lihtsalt janu kustutamiseks. Mul on hea meel, et õnnestus eili ja laagri liikide ristamine ning Steampunki maitsest ja aroomist võib leida vihjeid mõlemale õlletüübile.