
Nagu pildilt näha, on nisuõlu pisut hägune ning helekollaka tooniga. Igastahes õlle välimus mulle meeldib. Pudelit avades pääseb natuke gaasi välja, mis annab mõista, et õlu on hästi karboniseeritud. Osadele pudelitele lisasin õpetuses soovitatust kogusest topelt suhkurt ja teistele veelgi rohkem, kuna mu eelmise pruuli puhul jäi gaasist vajaka. Ma ise kartsin, et liiga palju suhkurt teeb õlle magusaks, kuid antud juhul suhkru maitset ei ole tunda. Huvitaval kombel on pudeli põhjas vähem setet, kui minu eelmisel pruulil.
Klaasi kallates tekib palju vahtu, mis ei taha kuigi kaua püsida. Olen valanud välja mitu pudelit, kuid kõigi puhul kaob vaht kiiresti. Pildistamise ajaks oli kogu vaht kadunud. Kuid sellest hoolimata on juues gaseeritust tunda ning näha.

Maitselt on õlu hästi mahe, humalate mõrudat maitset on vähe tunda. Kuna ma varem pole nisuõlut joonud, on tulemust raske võrrelda poes müüdavate sortidega. Juues on õlu kerge ja hästi gaseeritud. Maitsest alkoholi ei ole tunda. Lõhn jääb antud õllel tagasihoidlikuks ning mittemidagi ütlevaks. Õlle valmistamise ajal mõõdetud tiheduste järgi arvutasin kanguseks 4% vol. Seega on tegemist kerge õllega, mida on hea söögi kõrvale või niisama ajaviiteks tarbida.
Kuna õlle maitse on kerge ning õllele iseloomulikku mõrudust väga tunda pole, meeldis antud õlu tuttavatele, kes tavaliselt õlut ei joo. Õlle tulihingelistele fännidele võib jääda puudu mõrudusest ning natuke tervamast õlle maitsest.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tulemus üllatas mind positiivses mõttes ning võrreldes minu esimese pruuliga on toimunud hüpe paremuse poolele. Kuigi mõne katseisiku arvates oli mu eelmine õlu parem, arvan mina, et Coopersi Wheat beer tuli mul paremini välja. Julgen teistele kodupruulijatele soovitada!
Antud õlle valmistamisest oli juttu siin.
No comments:
Post a Comment