Esimese pruuli hinnang: Muntons Mexican Cerveza

Lõpuks jõudis kätte minu sünnipäev, kus lubasin külalistele oma esimest koduõlut pakkuda. Selleks ajaks oli mu õlu 2 päeva seisnud toasoojas ning seejärel 2 nädalat jahedas keldris.

Tegelikult umbes nädal pärast villimist tõin keldrist ühe õlle välja testimiseks, et veenduda külalistele pakutava õlle kvaliteedis. Õnneks ma ei pidanud pettuma ning maitses täitsa õlle moodi. Ennatlikke järeldusi ma tegema ei hakanud ning otsustasin oodata veel nädala ja siis juba külaliste arvamust küsida.

Enne õlle serveerimist lisasin pudelitele sildid ja tõin pudelid keldrist välja ja panin külmikusse jahtuma. Kogu selle protsessi käigus üritasin pudeleid võimalikult vähe liigutada ja raputada, et põhjas olev sete laiali ei lendleks.

Serveerimiseks kallasin õlle topsi, jättes pudeli põhja 2-3 cm setet. Enamus külalisi maitses minu esimest õlut ja arvamused olid sellised:

• Täitsa õlle moodi
• Natuke mõru ehk
• Ei saagi aru, et oleks koduõlu (siin peeti silmas stereotüüpset roostekarva magusat kanget koduõlut)
• Tundub natuke lahja
• Lõhnab nagu õlu, maitseb ka õlle moodi vist (arvas inimene, kes tavaliselt õlut ei joo)

Kuna ma ise eriline maitseekspert pole, ei oska ma arvatavasti kõiki maitsenüansse välja tuua. Pudelit lahti tehes tundus, et on vähe gaase, kuid klaasi kallates tekkis ilus vahukiht peale. Kahjuks oli seda vahtu natuke vähevõitu ning see väga kaua seal ei püsinud. Enamus pudelitesse olin ma lisanud õpetuses soovitatud suhkru koguse, osadesse pudelitesse panin jällegi rohkem suhkurt. Gaaside hulk tundus olevat aga mõlemal juhul kehvake. Foorumites on välja pakutud erinevaid põhjuseid, mis õlles vähe mulle on. Tavalisteks vigadeks on mustad pudelid, halb suhkur või jäeti pudelisse liiga vähe õhuruumi. Minu puhul võib kehtida ka see viimane väide, kuna jätsin võrreldes poeõlledega veelgi vähem vaba ruumi pudeli kaela.

Pudeli põhja jätsin paari sentimeetri jagu setet, mis maitses väga mõrudalt ja kibedalt võrreldes ülejäänud õllega. Õlu ise oli ka mõrkjas ning algul natuke harjumatu maitsega. Pärast esimesi sõõme ei tundunud see enam liiga mõru. Nagu pärast käärima panemist foorumitest leidsin, on Muntons Mexican Cerveza kasutajate arust üpris mõru õlu. Seega see pidas paika. Suures koguses seda õllet korraga tarbida ei sooviks, kuid pudeli-kaks maitseb see hästi.

Lõhn oli õllel värske ning natuke meenutas puuvilju. Tavaliselt annab sellise maitse alkoholi käärimisel tekkivad kõrvalained estrid, mis peaksid ka pohmelli tekitama. Arvatavasti tekkisid estrid mu õlle sisse liiga sooja käärimistemperatuuri tõttu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mu esimene pruul õnnestus, valmis täitsa joodav õlu. Kuid arenguruumi on veel palju ning loodetavasti järgmiste pruulide jooksul saan rakendada vahepeal omandatud teadmisi ja valmistada parem koduõlu.

Esimese õlle valmistamise alguse kohta kirjutasin siin.
Esimese pruuli villimisest kirjutasin siin.