Natuke teooriat: Jahutamine

Pärast seda, kui virdesse on lisatud humalad ja läbi keedetud, tuleb virre võimalikult kiiresti maha jahutada. Põhjusi selleks on mitmeid:

• Soe virre on bakteritele väga soodne keskkond ning kiire jahutamise eesmärk on seda ohtu minimeerida;
• Kuumas/soojas virdes tekivad väävliühendid, mis rikuvad õlle omadusi.

Jahutamise eesmärgiks on virre jahutada umbes 27°C või alla selle. Kõrgem temperatuur on pärmile hävitava mõjuga ning käärimist ei toimu.

Kiire jahtumise ajal toimub virdes nn "cold-brake", mille käigus sadestuvad virdes olevad proteiiniühendid jäädavalt põhja. Vastasel juhul õlut enne joomist maha jahutades need sadestuvad põhja, kuid õlle soojenedes lahustuvad ning õlu muutub hägusaks. Seda nimetatakse Chill Haze'iks. Õlle maitses seda tunda pole, tegemist pigem kosmeetilise veaga.

Virde jahutamiseks on mitmeid võimalusi:

• Keedupott asetada külma veega täidetud vanni või kraanikaussi. Vette võib lisada jääd. Kui potti ümbritsev vesi muutub soojemaks, peaks vett vahetama. Jahtumise ajal peaks virret segama, et see jahtuks kiiremini ja ühtlasemalt;
• Enne õlle valmistamise algust pesta puhtaks ja desinfitseerida plastikpudelid, need vett täis lasta ning külmkappi jäätuma jätta. Seejärel pärast virde keetmist võtta need pudelid ning asetada virde sisse. Selle meetodi jaoks võib vaja minna palju jääga täidetud pudeleid. Jahutamise ajal võib jääpudeliga virret segada, et jahtumine ühtlane ja kiirem oleks;
• Talvel on võimalik virret jahutada õues lumehanges. Keedupott tuleks võimalikult sügavasse lumehange asetada nii, et lumi potti ei pääseks. Võimalusel peaks virret segama ka. Jahtumise ajal peab olema ettevaatlik, et kuum pott enda alt lund sulatades ümber ei läheks. Seega peaks jahtumise ajal potil ja lumehangel silma peal hoidma ning vajadusel lund poti ümber juurde tõstma;
• Esimest tüüpi spetsiaalne virde jahuti on spiraal, mis asetatakse virde sisse selle keemise ajal. Keemise käigus desinfitseeritakse spiraal ning pärast keetmise lõppu lastakse läbi spiraali külma vett, mis jahutab virde kiiresti maha. Ka sellise meetodi puhul jahtub virre kiiremini ja ühtlasemalt, kui seda segada.
• Teist tüüpi spetsiaalne virde jahuti sarnaneb eelmisele, kuid külma vee asemel pumbatakse läbi spiraali virret ning spiraal ise on asetatud külma vette.
• Kui jahutamiseks kõik võimalused puuduvad, siis võib lasta virdel jahtuda loomulikult pikema aja vältel. Et vältida bakterite sattumist virdesse, tuleks sel juhul üritada anumasse vaakum tekitada. 

Kui virre on lõpuks maha jahutatud, tuleks enne kääritusnõusse kallamist virret aereerida. Nii on pärmil rohkem hapnikku, mis soodustab käärimise kiiret algamist. Kõige rohkem kasutatakse õhutamiseks akvaariumi pumpa, mis on puhastatud ja bakteritest vaba. 

Kui spetsiaalset pumpa pole, võib virret kääritusnõusse kallata agresiivselt nii, et sinna satuks hapnikku. Kui kallata kõrgelt ja sorinaga, jõuab virdesse natukenegi hapnikku. Kui kääritusnõud on võimalik raputada, siis enne pärmi lisamist võib seda veel raputada, et õhumullid virdesse satuksid. 

Kui virre on maha jahutatud, kääritusnõusse valatud ning võimalusel õhutatud, on õige aeg lisada pärm. Järgmine kord kirjutan lähemalt pärmist ja selle lisamisest.

Kasutatud materjalid:
http://www.homebrewtalk.com/wiki/index.php/Cooling,_Racking,_and_Aerating
http://www.homebrewtalk.com/wiki/index.php/Cooling_the_wort
http://www.howtobrew.com/section1/chapter7-4.html