Teine pruul: Coopers Wheat beer

Minu eelmise (esimese) pruuli tulemustest saab lugeda siit. Nagu selgus, oli esimese pruuli tulemus joodav, kuid saaks ka paremini. Seekord valisin hoolikamalt algmaterjale, täpsemalt konservi ehk linnaseekstrakti. Valitus osutus Coopers Wheat beer (15,20€), mis välismaiste foorumite põhjal tundus olevat hea valik. Selle komplektiga kaasas olnud pärmil oli trükitud W täht, mistõttu järeldati foorumites, et tegemist võib olla spetsiaalse nisuõlle pärmiga (tavaliselt on kaasas kõige tavalisem ale pärm). Kontrollisin veel konservi ja pärmi "parim enne" kuupäeva, mis oli 2013 lõpus. Seega peaks konserv ja pärm täitsa elujõulised olema. Tähtajale lähedal või selle ületanud materjalid ei pruugi head tulemust anda. Veel muretsesin igaks-juhuks pruulimine.ee poest 100 oranži pudelikorki (2,76€) ning puhastusvahendit Chemipro OXI 100g (3,25€). Kuna soodsad hüdromeetrid oli pruulipoodidest otsas leidsin Prismast kõige lihtsama 5,99€ maksva hüdromeetri. Viimaks otsin kilo suhkurt ja kõik vajalik teiseks õlleteoks oli olemas.

Valmis virre enne pärmi lisamist

Koju jõudes puhastasin kääritusnõu, õhuluku, segamislusika ja hüdromeetri puhastusvahendiga. Pärast loputasin veega kõik üle (puhastusvahendi õpetuse järgi pole vaja seda teha). Seejärel panin 4 liitrit vett keema ja samal ajal asetasin konservi sooja vette, et see vedelamaks muutuks. Seekord otsustasin pärmi enne lisamist niisutada. Selleks võtsin pool klaasi läbikeedetud ja mahajahutatud vett ning lisasin pärmi. Klaasi peale asetasin fooliumitüki. Hoidsin pärmi klaasis, kuni tegelesin virde valmistamisega. Kõigepealt kallasin kääritusnõusse keeva vee, seejärel konservi sisu ja suhkru. Väikse koguse keedetud vett kallasin tühja konservi purki, et seinte küljest kogu ekstrakt kätte saada. Kui kõik oli kääritusnõusse kallatud, segasin selle põhjalikult läbi kuni see ühtlaseks massiks muutus. Siis hakkasin lisama külma vett, kuni saavutasin koguse 23 liitrit. Vett kallasin kõrgelt, et virret aereerida (õhutada). Virde temperatuuriks sain ma 25,1˚C. Esimest korda hüdromeetrit kasutades sain virde tiheduseks 1,040. Virre oli tumepruuni tooniga, loodetavasti käärimise ajal muutub heledamaks. Kõige viimasena lisasin pärmi-vee segu. Segasin pärmi korralikult virdesse sisse. Viisin kääritusnõu vaiksesse kohta ning asetasin õhuluku koos läbikeedetud veega peale.

Juba 12 tunni pärast mulksus õhulukk korralikult ja natuke vahtu jõudis õhuluku torustikku. Aktiivne käärmine lõppes 3-4 päevaga. Kui õlu oli käärinud 8 päeva, võtsin kääritusnõu kraani kaudu väikse proovi ning mõõtsin tihedust. Tulemuseks sain 1,010@22˚C, mis on juba päris hea tulemus. Lisaks oli õlle värvus heledamaks muutunud, mis meenutas õiget nisuõlle värvi. Õhulukk veel natuke mulksus, seega jätsin õlle veel käärima. 10ndal päeval mõõtsin uuesti tihedust ja sain uuesti tulemuseks 1,010@22˚C. Tavaliselt peakski õlu tihedus käärimise ajal 4-5 korda vähenema, minu puhul oli tihedus 4 korda väiksem. Järelikult polnud käärimine piisavalt efektiivne olnud või käärimine veel jätkus. Vahest võib õhuluku mulksumine tähendada hoopis seda, et käärimise ajal on õlle sisse tekkinud süsihappegaas ning nüüd väljub see vaikselt sealt ja käärimist enam ei toimu. Lootsin selle viimase variandi peale ning otsustasin villida oma õlle nüüd pudelitesse, kuna tihedus polnud 3 päeva muutunud.

Õlle käärimise ajal olin ma kogutud pudelid loputanud ning läbi harjanud. Katsetamise mõttes lasin kõik pudelid nõudepesumasinast korra läbi, nii sain viimased liimijäägid pudelitelt ära. Villimise ajaks eemaldasin kääritusnõult õhuluku ning tõstsin nõu köögi tööpinnale. Kõik pudelid otsustasin veel desinfitseerida ahjus 20min@150˚C. Pudeli korgid loputasin keevas vees igaks-juhuks läbi. Pudelid panind tööpinnale jahtuma ning kogid peale, et mustus sisse ei läheks. Samal ajal panin paika plaani, millistesse pudelitesse kui palju suhkurt lisada. Õpetuses on kirjas, et pool teelusikat 0,5 liitri kohta. Kuna mu eelmine õlu sellise suhkru kogusega oli nõrgalt gaseeritud, otsustasin lisada rohkem suhkurt. Osadele pudelitele panin ühe teelusika suhkurt ja teistele kuhjaga teelusika suhkurt. 0,33 liitristesse pudelitesse panin vastavalt 0,5 teelusikat ja 1 (ilma kuhjata) teelusikat suhkurt.

Õlle lasin pudelitesse vaikselt ja korraga täitsin 3-4 pudelit. Seejärel lisasin neile suhkurt ja siis kohe korgid peale. Seekord jätsin igasse pudelisse rohkem õhuruumi. Kuid sellest hoolimata lisades suurema koguse suhkurt pudelis õllele, hakkas see vahutama ja ajas õlle pudelist välja. Selle vältimiseks lisasin suhkurt väiksemate osade kaupa või panin korgi kohe pärast suhkru lisamist pudelile lõplikult peale. Tekkinud vaht alanes suletud pudelites.

Villimine: vasakult kääritusnõu, täidetud pudelid ja tühjad pudelid jahtumas

Hoiule asetades loksutasin igat pudelit korralikult, et suhkur paremini lahustuks. Kuna õlu reageeris suhkrule vahutamisega, loodan, et soojas seistes need lõhkema ei hakka. Toas plaanin pudeleid hoida nädala (nagu õpetuses kirjas) ning seejärel viin need jahedasse keldrisse paariks nädalaks seisma.

Antud pruuli tulemustest kirjutasin siin.