Esimene pruul: Muntons Mexican Cerveza (villimine)

Eelmise postituse lõpetasin siis, kui mu esimese õlle käärimise protsess hakkas lõppema. Kuuendal käärimise päeval mulksus õhulukk juba väga harva. Oli aega hakata mõtlema, kuhu villida oma koduõlu. Võimalikud variandid olid:

1. Õlleankrusse
2. KEG'i
3. Traatkorgiga pudelitesse
4. Plastpudelitesse
5. Kroonkorgiga pudelitesse

Nii ankur kui ka KEG on algajale, kellel vastavat varustust pole, üpris kallis ettevõtmine. Seega jäävad üle pudelid. Traatkorgiga pudelid on kõige mugavamad, kuna korgi panek on kiire ja mugav. Kahjuks uued traatkorgiga pudelid on kallid ja kasutatud pudeleid mul kogunenud pole. Plastpudelitesse otsustasin mitte villida, kuna need ei näe kõige kenamad välja ning nende puhastamiseks on vaja desinfitseerivat keemiat kasutada. Seega otsustasin oma õlle villida kroonkorgiga pudelitesse.

Kahjuks polnud mul kodus piisavalt pudeleid. Seega palusin sõprade abi ning ühe õhtuga oli sobiv kogus pudeleid sõpradelt annetustena koos. Järgmiseks astusin taas läbi pruulmeistrid.ee poest ja soetasin omale kroonkorgi sulgeja (12,10€), 100 kroonkorki (2,50€) ning pudeliharja (2€). Nüüd sain oma kogutud pudelite puhastamisega alustada. Otsustasin seda teha hoovis aiavoolikuga, 2 ämbriga ning nõudepesu vahendiga. Leotasin pudeleid seebivees, et sildid ilusti ära saaks ja pudeli sees olev mustus lahti tuleks. Seejärel harjasin pudeli sisud läbi, eemaldasid sildid, pesin väljast liimijäägid ja viimasena loputasin korralikult. Seejärel asetasin pudelid suuga allapoole, et vesi välja valguks. Kui pudelid olid kuivad, kolisin koos pudelitega taas tuppa, kus plaanisin villimisega alustada.

Ma ei tahtnud ainult pudelite pesemise peale lootma jääda ning otsustasin need ka ära desinfitseerida. Tegelikult soovitatakse pudeleid alati enne villimist ära desinfitseerida, kuna bakterid võivad lõplikku õlle maitset rikkuda. Selle jaoks on olemas spetsiaalsed kemikaalid, kuid mina otsustasin kasutada käepärasemaid vahendeid. Nimelt olin lugenud, et praeahjus 120 kraadi juures 20 minutit pudeleid hoides peaksin saama lahti igasugustest bakteritest. Panin esimese ahjutäie pudeleid sooja, samal ajal keetsin vett ja loputasin uued kroonkorgid sellega läbi. Tõin laua peale ka käärimisnõu, millelt eenevalt olin eemaldanud vesiluku. Varasemast olin juba õppinud, et koos vesilukuga ei ole mõistlik kääritusnõud tõsta, muidu imetakse vesilukus olev vesi kääritusnõu sisse. Käärinud õlu peaks võimalikult vähe kokku puutuma õhuga, siis on bakterite sattumine valmis õllesse minimaalne. Kääritusnõud tõstes imeti natuke õhku läbi kaanes olnud avause sisse, kuid loodetavasti pole sellest midagi hullu.

Vahepeal oli esimene ahjutäis pudelitega valmis ja tõstsin kuumad pudelid lauale jahtuma, peale asetasin lahtiselt loputatud korgid. Järgmised pudelid läksid ahju. Mõtlesin läbi plaani, palju suhkurt ma tahan igasse pudelisse panna. Suhkru kogusega saab villitud õlle karboniseerituse taset reguleerida. Mõtlesin katsetada õpetuses ettenähtud kogusega (0,5 teelusikat suhkurt 0,5L kohta), natuke väiksema kogusega (1/3 teelusikat suhkurt 0,5L kohta) ja natuke suurema kogusega (1 teelusikas suhkurt 0,5L kohta). Väga palju suhkurt ma lisada ei tahtnud, kuna on oht, et tekib liiga palju süsihappegaasi ning pudelid võivad "plahvatada"

Nüüdseks olid esimesed pudelid ilusti maha jahtunud ja sain alustada villimisega. Lasin esimesed 3 pudelit täis, jättes 2-3cm vaba ruumi pudeli suuni. Kuna iga hetk, kui õlu on lahtise õhu käes, on saastumise oht (bakterid ronivad õlle sisse), täitsin pudeleid 3 kaupa. Seejärel lisasin vastavalt plaanile suhkru ning asetasin korgid lahtiselt peale, kuni ma neist esimest sulgesin. Manuaalse korkijaga töötasin esimest korda. Korgi asetasin korkija magneti külge, asetasin korgi pudeli suule ja surusin kahest käepidemest alla, kuni käis järsem nõks. Millegipärast ei õnnestunud mul korkijat korgi küljest lahti saada. Tõmbasin mõlemad käepidemed üles ning seejärel eemaldus korkija korgist ilusti. Järgmise pudeli juures katsetasin nii, et panin korgi pudeli peale ning korkija omakorda pudeli peale. Nii oli kork kohe ilusti paigas ja korkimine tundus lihtsam.

Kogu protsess läks üpriski ladusalt:

1. Pudelid ahjust välja
2. Korgid lahtiselt peale
3. Uued pudelid ahju
4. Jahtunud pudelitesse lasin õlle sisse (3 pudeli kaupa)
5. Lisasin suhkru, korgid lahtiselt taas peale
6. Korkija pudeli ja korgi peale, käepidemetest vajutan alla, käib nõks
7. Käepidemed tõmban üles, eemaldan korkija
8. Loksutan pudelit (et suhkur lahustuks paremini)
9. Kordan samme 4-8 kuni uus ahjutäis pudeleid valmis saab

Nii umbes 2,5 tunni pärast olid kõik pudelid ahjust läbi käinud, õlu sisse valatud, suhkur lisatud ja kinni korgitud. Kääritusnõu põhja jätsin käärimise käigus tekkinud valkja sette ja pärmi, seda pudelitesse ei villinud. Klaaspudelitest tuli natuke puudu ja olin sunnitud viimasena 1,5 liitrise plastikpudeli kasutusele võtma. Lõpuks asetasin kõik pudelid toasooja 2 päevaks. Paar korda päevas loksutasin pudeleid, et põhja settinud valge ollus lahustuks (loodan, et käitusin õigesti). Omaarust ma kääritusnõust pudelitesse seda setet ei laskund, kuid eks käärinud õlle sees olid mingid osakesed, mis selle sette pudelisse tekitasid.

Kahe päeva pärast viisin pudelid keldrisse pappkasti. Keldris on üpriski jahe ja õlu peaks ilusti laagerduma ja selgemaks muutuma seal. Keldrisse viies ma enam valget setet põhjast laiali ei loksutanud sest lootsin, et 2 päevaga on suhkur ilusti ära lahustunud ning pärmijäägid on õlle ära karboniseerinud. Jahedas enam pärm elujõuline pole ning toimub ainult selgimine ja laagerdumine. Nii ma jätsin oma õlle keldrisse, lootes, et 2 nädala pärast need ka ilusti alles on...

Esimese pruuli algusest kirjutasin siin.
Esimese pruuli kokkuvõtte ning hinnang on siin.