Kolmas ametlik pruul - Vöötkakk

Autotäis linnaseid

Nüüdseks on paar kuud möödas ajast, mil valmisid Genikas nanoPruuli kaks esimest mustlaspruuli. Selle ajaga on tekkinud väike müügikogemus ning oleme saanud palju tagasisidet. Tehes väikest analüüsi müügitulemustega ning võttes arvesse uute pruulide valmimise aega, siis leidsin, et veebruari lõpp oleks viimane aeg uute pruulide valmistamiseks.

Erinevate linnaste jahvatamine

Esimesena otsustasime valmistada ühe uue õlle, mille testpruul õnnestus suurepäraselt ning sai head tagasisidet. Päev enne Vabariigi aastapäeva asusin varahommikul teele Jüri suunas. Kaasa võtsin kahe pruuli jaoks vajalikud materjalid. Kuna Genikas valmib üks pruul kahes jaos, siis kulub seal praktiliselt kogu pikk päev ühe kääritusnõu täitmiseks.

Meskimise algus

Kui eelmise pruulide puhul jälgisin õlle valmimist veidi passivsemalt, siis seekord olin kohal oma termomeetriga ning kõik meskimise temperatuurid said selle järgi valitud. Nii sain ma kindel olla, et õlu tuleb võimalikult sarnane kodus valmistatud pilootpruulile. Nagu ka hiljem selgus, siis minu digitaalne termomeeter tundus valetavat veidi ning selle tulemus erines nii teisest digitaalsest kui ka meskinõu juures olevast analoogtermomeetrist. Kuna aga kodus valisin kõik temperatuurid oma termomeetri järgi, siis Genikas lähtusime samadest temperatuuridest sama termomeetri juures.

Nagu kõik pruulimised, nii ka seekord sai kõik alguse vee kuumutamisest ning linnaste jahvatamisest. Ühtekokku läbis veski ca 160kg linnaseid ning üle 10kg kaerahelbeid läks otse meskipotti. Meski strike temperatuur oli 74˚C ning pärast jahedate (laos seisnud) linnaste lisamist langes meski temperatuur soovitud 70˚C juurde. Meskimine kestis 90 minutit ning selle ajaga langes potis (ülaosas, kuhu ulatus mu käsitermomeeter) temperatuur 1-1,5˚C. Pärast esimest linnaste kurnamist pumbati meskinõusse uus ja kuumem vesi, et viimasedki suhkrud kätte saada. Kui meskimist alustati 280L veega, siis paraku puudub hea ülevaade linnaste loputamisel ning keedunõusse jõudnud vedeliku hulga kohta. 

Keet kestis 60 minutit, mille jooksul lisati soovitud humalad. Pärast seda pumbati virre meskitünni alumisse osasse, kus toimus whirpool. Sealt edasi rändas virre läbi jahuti kääritustanki, kus ootas ees niisutatud pärm. Virde temperatuur oli sel hetkel näidikute järgi 17-18˚C. Pärast 
whirpool'i jäi tünni alles märkimisväärne kogus setet. 

Meski keedunõusse pumpamine

Seejärel algas kogu protsess uuesti otsast peale, et valmis saada teine osa õllest. Kõik toimus enam-vähem sama moodi. Meski strike temperatuuri tõstsime ühe kraadi võrra ning selle tulemusena meskisime 70,8˚C juures. Eesmärgiks oli saada õllele tugevam keha. 

Päeva lõpuks oli aeg leida õlle OG, milleks seekord saavutasime 1.047. Kääritustemperatuuriks sai valitud 18˚C. Kokku kulus tol päeval umbes 12 tundi pruulimiseks. Sellega oli esimene pruulipäev seljataga ning 2 päeva hiljem oli plaanis valmistada teine pruul, millest kirjutan lähemalt järgmistel kordadel.

Edasine tegevus toimub selles anumas

XLV pruuli hinnang - Vöötkakk Black edition

Nagu kirjutasin ka Vöötkaku pruulimise jutu lõpus, siis algsest brown eili plaanist jäi tulemus veidi kaugele. Ilmselt võib üks põhjus olla selles, et esimest korda ei võtnud ma linnaste valimisel eeskujuks ühtegi retsepti ning kõik sai kokku pandud mu enda äranägemise järgi. Kui pruulimise kalkulaator mõningate andmete (ABV, EBC, IBU, OG ja FG) põhjal pidas õlut veel stiilipuhtaks brown eiliks, siis tegelikkuses maitse ja aroomi poolelt tuli mul välja magusapoolne stout. Võib veel mainida, et õlle stiilipuhtus pole kunagi olnud mu pruulimise peamiseks eesmärgiks. Oluline on valmistada enda maitse-eelistustele vastav õlu, mis oleks maitsekas ning tasakaalus.

Minu Vöötkakk oli seekord süsimusta tooniga, tänu millele see ka läbi ei paistnud. Õlut kattis klaasis pruunikas, suuremulliline ja kohev vahukiht. Õlu võis olla veidi ülekarboniseerunud, kuna hoogsa valamisega kippus vahtu tekkima liigagi palju. 

Õlle aroom reetis kohe, et klaasis brown eili mul pole. Tunda oli šokolaadist, karamellist, kohvist, veidi kõrbenud, suitsust ja kergelt biskviitjat aroomi.

Maitses oli esmalt tunda hapukust ning linnaselist mõrkjust. Humalad jäid siinkohal tahaplaanile. Magusus jõudis keelele väikese viitega, meenutades peamiselt šokolaadi. Huvitaval kombel meenutas hapukus mulle jahtunud kohvi ning mõrkjus kakaod. Maitses tuli veel välja lagritsane, küpsisene ning puidune nüanss.

Suus tundus õlu pehme, kuigi gaasi oli üle keskmise. Keha tundus toekas, järelmaitse oli kohvine ja veidi kuiv ning jäi suhu keskmiselt pikemaks ajaks püsima.

Kokkuvõttes jäin ma selle katsetusega väga rahule. Soovisin šokolaadi ja biskviitjate nüanssidega õlut, mille ma ka saavutasin. Hinnates seda õlut stoudina, siis jällegi jäin ma rahule. Ma ei ole eriline ekstreemselt mõrkjate stoutide ja nn 'tökatite' austaja ning taoline pehme, magusapoolne ja kerge stout sobis minu maitsemeeltega suurepäraselt. Ka teised õllehuvilised, kel õnnestus seda õlut maitsta, pidasid seda huvitavaks, meeldivaks, kergelt joodavaks, maitserohkeks. Loodetavasti valmib seda õlut lähiajal veelgi, pean ainult mõtlema, kas soovin midagi ka muuta retseptis.

Kodupruulijate 16. kokkutulek - Lager beer

Veebruar möödus märkamatult kiiresti ning kätte jõudis uus, märtsikuine kodupruulijate kokkutulek. Seekord oli meie võõrustajaks Hopneri Beer Restaurant, kus meid ootas reserveeritud ruum ning degusteerimiseks sobilikud klaasid. Näljasemad said ka süüa või snäkke tellida, mis muutis degusteerimisõhtu veelgi nauditavamaks.

Kohal oli 9 pruulijat ning laual 11 erinevat õlut, seega tõotas tulla rahulik ning vaiksem üritus. Sarnaselt eelmisele korrale, hindasime ka seekord kõiki õllesid ning õhtu lõpuks selgitasime ka parima õlle välja.

Enne tulemuse välja kuulutamist käin kiirelt läbi kõik maitstud õlled:

1. Sauna session lager

2. Üliõpilaste tee - Pale ale

1. Tanker - Sauna session (ABV 4,6%) - Lager
Õlle aroom oli värske, kergelt hapukas, veidi puidune ja meenutas sauna, kus just on viheldud. Ilmselt oma osa oli siin pruulimisel kasutatud kasevihtadel, mis oma panuse nii aroomi kui ka maitsesse andsid. Klaasis oli õlu kergelt hägune, kuld-kollase tooniga ning vähese vahuga. Maitse oli mõrkjas, murune ja kergelt hapukas. Järelmaitse oli hapukas, keha kerge ning gaasi vähevõitu.
2. Andres - Üliõpilaste tee (ABV 5,0%) - Pale ale
Aroomist tuli välja värskus, sidrun, lilled ja puuviljane magusus. Koheva vahuga ja kollaka tooniga õlu oli üpris hägune. Maitse oli kenasti tasakaalus ning hapukust täiendas paras kogus mõrkjust. Suus tundus õlu kreemine, järelmaitse oli sidruniline, karboniseerituse tase alla keskmise ning keha keskpärane.

3. Black Irish Mama - Irish Dry stout

4. Esimene Mehhiko - Lager

3. Mart (Kitseküla pruulikoda) - Black Irish Mama (ABV 4,6%) - Irish Dry stout
Esmalt paistis silma õlle pakend, milleks oli 5L Party keg. Sealt valati õlu kannu, kust omakorda täideti klaase. Õlle aroom oli kohvine, karamelline, magus ja veidi suitsune. Vahukiht oli tagasihoidlik, õlle värvuseks märkisin tumepunaka varjundiga pruun ning tundus olevat selge. Maitse oli hapukas, veidi vesine, puidune, kuiv ning kohvine. Karboniseeritud oli õlu alla keskmise, keha tundus kerge ning järelmaitse kuiv.
4. Sulev - Esimene Mehhiko (ABV 5,5%) - Lager
Õlle aroom andis juba mõista, et midagi on selle pruuliga valesti läinud. Lisaks lillelistele ja värsketele nootidele oli tunda hapukat ja suisa vastikut lõhna. Välimuselt oli õlu helekollane, üpris selge ning vahtu oli vähe. Maitse oli ootamatult magus-hapukas, pigem vesine ning kergelt humalane. Õlle keha oli kerge, karboniseeritud üle keskmise ning järelmaitse mõrkjas-magus.

5. Czech Pilsner

6. Gateway 2.0 - Pale ale

5. Kalev - Czech Pilsner (6,0%) - Pilsner
Kalevit ennast küll kohal polnud, kuid ta oli restorani jätnud oma armsad väikesed 0,33L plastikpudelid oma pilsneriga. Aroom oli pigem tagasihoidlik, hapukas-magus, rohune ja saialilleline. Klaasis oli õlu kena koheva vahukihi all, mis püsis hästi. Värvus oli kuldne ja selge. Maitses tuli esile mõrkjas-hapukus, tunda oli maalähedaseid humalaid ning ka mõningaid vihjeid puuviljadest. Karboniseeritud oli õlu parajalt ning järelmaitse oli mõrkjas.
6. Erling (E.T. Brewery) - Gateway 2.0 (ABV 6,3%) - Pale ale
Erlingu tõlgendus pale eilist hõlmas seekord 800-900g humalaid, mis olid 'lahustatud' 22L õlles.Tulemuseks oli 50 IBU kanti jääv õlu, mis lõhnas üliintensiivselt sidrunite ja ülejäänud tsitruseliste järgi. Vahukiht oli valge, pehme ja püsiv. Õlle värvus oli kuld-kollane ja kergelt hägune. Maitse oli mõrkjas, lilleline, värske, puuviljane ja kreemine. Karboniseerituse tase oli paras, järelmaitse mõrkjas ja keha kerge.

7. Miss Haizon - Saison

8. Panzerfaust - Munich Dunkel

7. Silver (Kalamaja pruulikoda) - Miss Haizon (6,5%) - Saison
Õlle aroomist tuli välja ingveri, puuvljaseid, roheliste ürtide kui ka magusaid noote. Mulle jäi veel ninna mingi imelik lõhn, mis meenutas märga pesu nööril kuivamas. Õlle värvus oli tumedam kollane, vahukiht jäi tagasihoidlikuks ning õlu tundus klaasis olevat hägune. Maitses tuli esmalt esile hapukus, millele järgnes magusus. Tunda oli puuvilju, täpsemalt apelsini ning maitse tundus üldjoontes hästi tasakaalus olevat. Järelmaitse oli mõrkjas-hapu, keha keskpärane ning gaasi oli parajalt.
8. Alar (nanoPruul) - Panzerfaust (ABV 6,4%) - Munich Dunkel
Aroom oli pähkline, kakaone ning šokolaadine. Vahukiht oli kerge beežika tooniga ja kohev. Õlle enda värvus oli tumepruun, peaaegu must. Maitse oli magusapoolne, sekka veidi hapukust. Tunda oli pähkleid, ploome ja šokolaadi. Järelmaitse oli veidi hapukas, keha keskpärane ning karboniseeritud alla keskmise.

9. Premonstratensian - Belgian Dubbel

11. Huumus - Black IPA

9. Sulev - Premonstratensian (ABV 6,6%) - Belgian Dubbel
Aroomis tulid välja magusad, karamellised ja kommised noodid. Õllel puudus peaaegu täielikult vahukiht. Värvuselt oli õlu punakas-pruun ning üpris hägune. Maitse oli magus-mõrkjas, karamelline, puidune, maalähedane ning hästi kergelt alkoholine. Gaasi tundus õlles veidi vähe olevat, järelmaitse oli hapukas-magus ja keha kerge.
10. Erling (E.T. Brewery) - Gateway 3.0 (ABV 7,5%) - IPA
Seda õlut serveeriti ühest suurest pudelist ning minu klaas täideti nii märkamatult, et ma unustasin sellest pilti teha. Õlle aroom oli tsitruseline, värske, hapukas, lilleline ja intensiivne. Välimuselt oli õlu helekollane, hägune ja vahtu vähe. Maitses tuli välja nii mõrkjus kui ka hapukus, tunda võis lilli, tsitruselisi ning üleüldist värskust. Järelmaitse oli mõrkjas-hapukas, gaasi vähevõitu ning keha keskpärane.
11. Sulev - Huumus (ABV 6,5%) - Black IPA
Aroomis tulid esile humalad, šokolaad ja kakao keskpärase intensiivsusega. Klaasis oli õlu musta värvi, beežika ja pehme vahuga. Maitse oli mõrkjas, värske. linnaseline, karamelline, kreemine ning kõrbenud või suitsune. Järelmaitse oli kohvine ning mõrkjas, keha keskmisest tugevam ning gaasi täitsa piisavalt.

Kui kõik õlled said läbi proovitud, siis korjasime kokku hindamislehed. Minu üllatuseks olid kõik seekord järjepidevalt hindeid jaganud ning saime teha hea ja ülevaatliku kokkuvõtte. Iga õlle hinnetest eemaldasime autori enda hinde, mille väärtus oli enamasti '0' (kui oli muu väärtus märgitud, siis koondtabelisse läks ikkagi 0). Kalevi õlle hinnetest me midagi välja ei jätnud ning arvutasime tavapärase aritmeetilise keskmise.

Pärast võitja teatavaks tegemist jätkus õhtu omasoodu. Vaja oli Mardi 5L keg tühjaks saada ning mõned pudelid olid maitsmisest samuti üle jäänud. Erinevaid arutlusteemasid tuli lauas esile mitmeid ning õhtu jätkus veel tunde.

Kokkuvõttes oli seekord õhtu veidi rahulikum, erinevaid õllesid mõistlikus koguses ning kokkutulnud seltskond oli suurepärane. Sai tehtud nalja, kuulda tõsisemaid nõuandeid, viia kurssi Eesti õllemaastikul toimuvaga ning peetud plaane järgmiste kokkutulekute asjus. Kohtumiseni!