Viienda pruuli hinnang: Vahva munga õlu

Oma Vahva munga õlu sai Jaanipäevaks ilusti valmis. Käärima panin selle mai lõpus ning pudelitesse villisin juuni alguses. Nüüd on saanud perekond ning sõbrad-tuttavad seda maitsta ning saan pruuli tulemustest kirjutada.

Õlle tegin täpselt kaasas olnud juhendi järgi ning peab mainima, et midagi keerulist seal polnud. Kogu valmis produkti villisin pudelitesse, 0,5L ja 0,33L. Seekord valmistasin sildid ise Excelis ning pudelitele liimisin tavalise pulgaliimiga.

Pudelis sarnanes õlle värvus Coca-Cola või kaljaga. Mõned gaasimullid on ka pudelis seistes näha. Pudelilt korki eemaldades pääseb osa süsihappegaasi atmosfääri ning annab mõista, et õlu on gaseeritud. Klaasi valades tekib õllele kena vahukiht. Tavalisse plastiktopsi valades aga peab vahuga võtlema, kuna seda kipub kohati väga palju tekkima. Võimalik, et topsi pind oli kare ning agiteeris õlu.

Klaasis õlut vaadates meenutab see pigem kalja ning ei ole eriti läbipaistev. Õlle värvus on tume pruun või kohati mustjas. Gaasimullid kerkivad kenasti pinnale. Ka kollakas-pruunikas vahukiht püsib suhteliselt hästi.

Järgmisena õlut nuusutades tajun esmalt kaljale iseloomulikku leiva lõhna. Samuti on tunda magusat lõhna (karamelli äkki?). Minuarust humalate värskust tunda pole, kui siis natuke puuviljast, täpsemalt õuna lõhna. Seega enne maitsmist ootan ma pigem magusat, kaljast ning mahedad maitset, väheste humalatega.

Seejärel maitsesin suure sõõmuga õlut. Esmalt tundsin õrnalt hapukat ning magusapoolset kalja sarnast maitset. Ka alkoholi oli natuke tunda. Kui õlu jõudis keele tagumisele küljele, tajusin mõrudust humalatest. Võrreldes minu eelmise pruuliga, oli mõrudust kõvasti vähem. Mulle endale meeldivad pigem mõrudad õlled ning kui peaksin kunagi antud maltoosat uuesti kasutama, siis viskaks kääritusnõusse natuke humalaid juurde. Õlle keha tundus mulle keskmiselt tugevam ning tummisem. Gaasimullid andsid natuke teravust juurde. Seega kogu maitsebukett oli meeldiv ning mahe ja õlle välimus, lõhn ja maitse sobisid hästi kokku.

Järelmaitse oli leivane, hapukas ning kergelt mõrune, ehk kogu eelnev maitsebukett korraga, ainult tagasihoidlikum. Lõpuks jäi suhu kergelt hapukas maitse, mis sobis hästi järgmist sõõmu sisse juhatama.

Kokkuvõttes võib antud pruuli taas õnnestunuks lugeda. Jaanipäeval liha kõrvale sobis õlu hästi. Alkoholi sisaldus oli väike ning mõnele tuttavale meenutas see pigem käärima läinud kalja. Kui tavaliselt on magus koduõlu kaval ning niidab jalust äkki, siis selle õluga seda probleemi pole. Seega saavutatud alkoholi kogus on minuarust paras. Veel täheldadi lisaks minule, et õlu võiks natuke mõrudam olla. Kuid kogu õlle kooslus (tume, magus, hapukas ning vähene alkohol) meeldis kõigile ning seda sai palavuse kõrvale parajalt manustada. Praeguseks, kuu pärast õlle villimist, on mulle lattu alles jäänud alla poole algselt valminud kogusest.

Kõigile, kes kaaluvad ise antud maltoosad kasutada, julgen seda soovitada. Õlle valmistamine on lihtne ning tulemus on ootamist väärt. Tulemus on natuke tummisem ning samas magus-hapukas. Kel aga õlle joomisel maitse on teisejärguline ning alkoholi sisaldus kõige olulisem, siis tuleks lihtsalt rohkem suhkurt lisada ning saab veits kangema niiduki :)

Viies pruul: Vahva munga õlu

Pärast õnnestunud pruuli otsustasin valmistada midagi jaanipäevaks. Linnastest õlut valmistades on kogused jäänud väikseks, kuna keetmise ajal on vedeliku kadu suur ning veelgi suurema koguse virde keema ajamiseks ning hiljem maha jahutamiseks õiged vahendid hetkel puuduvad. Seega otsustasin valmistada midagi maltoosast ning valituks osutus maltoosa.ee poolt pakutav Vahva munga õlu. Seega ühel tööpäeva õhtul vaatas köögis mulle vastu selline karp.

Karbi sees oli ämber tumeda maltoosaga, pakike pärmi ning valmistamise juhend.

Nagu alati, algas õlletegu kogu varustuse puhastamisega. Järgmisena tutvusin juhendiga. Seal oli kogu valmistamine lihtsalt ära kirjeldatud. Seega hakkasin juhendi järgi tegutsema. Seekord kirjeldan õlle valmistamist rohkem piltide ning vähem teksti abil.

Kõigepealt valasin puhastatud kääritusnõusse maltoosa. Maltoosa oli näiteks Coopersi või Muntons'i omadest vedelam ning tumedam.

Järgmisena lahustasin 800g suhkurt läbikeedetud soojas vees. Vee täpne kogus ei mängi siin erilist rolli kuna hiljem tuleb nagunii ülejäänud vesi lihtsalt lisada. Põhimõtteliselt võib suhkru ka otse maltoosa sisse kallata, kuid siis ei pruugi see nii hästi seal ära lahustada.

Kui suhkrulahus maltoosasse lisatud, hakkasin juurde valama puhast kraani vett. Vett lisasin seni, kuni kääritusnõu küljel mõõdik näitaks koguhulgaks 20 liitrit. Aeg-ajalt katsusin käega kääritusnõu väliskülge, et virre liiga kuum ega külm ei tuleks. Õpetuses soovitati pärm lisada 18-25˚C vette.

Seejärel segasin virde läbi, et maltoosa, suhkur ja vesi seguneksid ühtlaselt. Võtsin ka tiheduse proovi ning tulemuseks sain 1.038.

Järgmisena lisasin otse pakist kuiva pärmi. Eelnevate pruulide puhul olen pärmi niisutanud kuid antud tööpäeva õhtul soovisin õlle võimalikult vähese vaevaga käärima saada.

Seejärel on kääritamiseks peaaegu kõik valmis. Nagu pildilt näha, siis sooviti juba joogipoolist maitsta. Põhimõtteliselt antud hetkel joogis kraade sees veel polnud :P

Lõpuks panin kaane peale, täitsin vesiluku läbikeedetud veega ning asetasin kääritusnõu vaiksesse ning rahulikku kohta seisma.

Juba järgmisel päeval toimus aktiivne käärimine ning õhulukk mulksus vahetpidamata. Käärimise lõpufaasis mõõtsin kaks korda tihedust. Esimest korda mõõtsin 11 päeva pärast käärimise algust ning sain tulemuseks 1.010. Kuna aegaajalt õhulukk veel mulksus ning pudelite pesuks aega polnud, lasin käärimisel jätkuda. Lõpuks leidsin vaba õhtupooliku pudelite pesuks ja villimiseks. Seekord tihedust mõõtes sain tulemuseks 1.009, ehk eriti midagi muutunud polnud (arvestada tasub ka võimaliku mõõteveaga). Seega korjasin keldrist kokku tühjad pudelid ning hakkasin neid pesema ning desinfitseerima. Peab märkima, et õllepudelitelt siltide mahasaamine ja pesemine võtab palju aega. Lisaks jäi pudelitele liimi külge. Seevastu Tartu Limonaadi 0,33L pudelitelt tulid sildid kergemini maha ning liimijääke pudelitele ei jäänud.

Pärast paaritunnist leotamist ja pesu sain pudelit puhtaks. Seejärel loputasin pudelid Chemipro Oxi vahendiga ning asetasin tagurpidi kuivama (et vesi välja valguks). Enne villimist lisasin iga pudeli põhja suhkurt, 0,5L pudelisse 3-4g ja väiksesse 2-3g. Pildil on pudelid ootamas suhkru lisamist.

Korgid asetasin samuti Chemipro Oxi vahendisse, et bakteritest vabaneda.

Kuskilt välismaa foorumis soovitati pudelitesse villida nõudepesumasina kohal, nii ei pea maha läinud õlle pärast muretsema ja koristama. Katsetasin isegi seekord ning kui mõni tilk kukkus, siis kogunesid need nõudepesumasina uksele ning koristamiseks ei pidanud üldse vaeva nägema. Kuna mul pudelite automaattäitjat pole, siis lasen õlle mööda pudeli külge ettevaatlikult sisse, et vältida liigset aereerimist.

Lõpuks olid kõik pudelid täidetud, kokku tuli täpselt 20L õlut. Natuke setet jäi veel kääritusnõusse. Järelikult pole kääritusnõu peal olev skaala kõige täpsem, kuna valmistamise ajal lisasin vett täpselt 20L märgini.

Siin ka üks lähem pilt õllest läbipaistvas pudelis. Õlu tuli ilusa pruunika tooniga.

Toasooja plaanin pudelid jätta vähemalt 10ks päevaks. Esimestel päevadel loksutan pudeleid, et suhkur täielikult ära lahustuks.

Kokkuvõtvalt:
Õlu valmistatud 'Vahva munga õlu' maltoosast.
Kääritusnõus oli õlle kogus 20L, suhkurt lisasin 800g.
OG tuli 1.038.
Kääritasin 16 päeva (villimiseks oli valmis juba 12.-14. päeval)
FG tuli 1.009
Seega arvutuslik ABV 3,9%
Hetkel asuvad toas soojas.


Märgin ära, et villimine toimus 05.06 ehk natuke enne selle artikli ilmumist. Tulemustest loodan kirjutada juuni lõpus pärast Jaanipäeva.