Kuna mu enda esimene õlu on pudelites ja laagerdub jahedas ning maitsmiseni on veel natuke aega, mõtlesin vahelduseks kirjutada väikese teoreetilise lõigu. Olen ise netist palju erinevaid artikleid ja foorumeid lugenud ning natuke tarkust kogunud. Mõtlesin seda ka teistega jagada. Olgu märgitud, et kogu allolev tekst on minu enda tõlgendus ja arusaam välismaistest allikatest. Väga sügavatesse detailidesse ma ei lasku, pigem üritan vajaliku ja praktilise info välja tuua.
Hüdromeeter ehk densimeeter aitab mõõta vedeliku tihedust. Õlle pruulimisel kasutatakse seda virde suhkrusisalduse mõõtmiseks. Densimeeter on sisuliselt ujuk, millel on peal skaala. Skaalalt on näha, kui sügavale vedelikku see vajub ja veepiirilt loetakse näit. Tulemus näitab vedeliku tiheduse suhet puhta vee tihedusele. Seetõttu on puhta vee tihedus hüdromeetriga mõõtes 1,000. Kui vette on segatud suhkruid või muid lahustuvaid aineid (näiteks soola), siis saame tulemuseks 1,000'st suurema näidu. Alkoholi tihedus on aga puhta vee tihedusest väiksem, seega alkoholirikka vedeliku näiduks on alla 1,000. Densimeetri näidud on seadistatud mõõtmiseks 15 kraadises (Celsius) vedelikus. Teistel temperatuuridel mõõtes tuleks kasutada tabeleid, mis korrigeerivad tulemust (kalkulaator). Kui aga pole aega/viitsimist nii põhjalikult mõõta, võib kõik näitude võtmised teostada enam-vähem samal temperatuuril, siis on tulemused omavahel võrreldavad.
Hüdromeetriga mõõtmisel tuleks väike kogus virret eraldada suurest anumast näiteks mõõtesilindrisse, kuna otse kogu virde seest mõõtes on oht baktereid sinna lasta. Kui hüdromeeter asetada silindris oleva vedeliku sisse, soovitatakse hüdromeetrit keerutada näppude vahel, et hüdromeetri ümber kõik õhumullid eralduksid, kuna see võib näitu mõjutada. Et silindrisse liiga vähe või palju virret mitte lasta, võib tühja silindri sisse asetada densimeetri ning seejärel lisada vaikselt virret (või muud mõõdetavat vedelikku) kuni hüdromeeter põhjast tõuseb. Tulemuse lugemise ajal peab veenduma, et hüdromeeter vastu mõõtesilindri seina ei toetuks. Kuna vedelikul on komme mööda vertikaalseid seinu natuke ülespoole "ronida", siis tuleks näit lugeda vedeliku piirilit, mitte sealt, kuhu vedeliku ülemine serv ulatubVirde tihedust mõõdetakse õlle valmistamise ajal mitmel korral:
- Pre-boil OG (original gravity) - enne keetmist algne tihedus
- Pitching OG - enne pärmi lisamist algne tihedus
- FG (final gravity) - lõplik tihedus
Mõõtes virde tihedust enne pärmi lisamist (pitching OG) ning hiljem pärast käärimise lõppu (FG) saame arvutada potentsiaalse alkoholi sisalduse valmis õlles. Selleks kasutatakse valemit:
(OG-FG) x 131,25 = ...% ABV (alcohol by volume)
Kus OG on tihedus enne pärmi lisamist ja FG on tihedus pärast käärimist (kalkulaator).
Tavaliselt on pitching OG õlle puhul 1,040 ning FG 1,010 või väiksem. Seega käärimise ajal väheneb õlle tihedus 4-5 korda. Käärimise käigus tarbib pärm suhkruid ning toodab alkoholi ning süsihappegaasi. Käärimise lõpu perioodil mõõdetakse enamasti tihedust mitu korda, veendumaks, et käärimine on lõppenud (kui tihedus on juba mitu päeva muutumatu). Kui seda mitte jälgida, siis liiga vara pudelitesse villides on oht, et need hakkavad plahvatama, kuna pärm pole oma tööd lõpetanud. Kui pärast käärimise lõppu on tihedus liiga suur ja erineb palju retseptis ettenähtust, siis järelikult pole pärm oma tööd hästi teinud.
Lisaks üks õpetlik video hüdromeetri kasutamisest:
Kasutatud materjalid:
http://howtobrew.com/appendices/appendixA.html
http://www.homebrewtalk.com/wiki/index.php/Hydrometer
http://en.wikipedia.org/wiki/Hydrometer
Kalkulaatorid:
http://hbd.org/cgi-bin/recipator/recipator/hydrometer.html?15019081
http://www.brewheads.com/efficiency.php
http://www.rooftopbrew.net/abv.php
tänud!
ReplyDelete