Kolmas pruul: Esimene linnastest valmistatud õlu

Võib-olla olen natuke rutakas, kuid maltoosast õlle valmistamine ei pakkunud erilist pinget. Isegi kui mu eelmised pruulid erinevatest maltoosadest ei tulnud ideaalsed, otsustasin järgmisena natuke rohkem vaeva näha ning linnastest ise esimese õlle valmistada. Retseptiks valisin pruulimine.ee lehelt lihtsa retsepti alustajale. Retseptis olevad kogused olid mõeldud umbes 10 liitri õlle valmistamiseks. Kuna olen lugenud erinevate inimeste kogemustest keetmise ajal tekkivast virde kaost, siis otsustasin igaks-juhuks natuke suurema koguse valmistada.

Kõigepealt varusin vajalikud algained:

• 3 kg Pale Ale linnaseid (4.41€+1.6€ jahvatamine)
• East Kent Goldings humalaid, 100g pakend (3.92€)
• Pärm Safale US-05, 11,5g pakend  (2.83€)

Seega kokku kulus materjalidele12.76€ ning pärmi ja humalaid jäi veel ülegi järgmiseks korraks.

 Järgmisena panin valmis kõik pruulimiseks vajalikud vahendid ning algained. Nagu pildilt näha, kasutasin kahte potti, suurem oli 9L ja väiksem 5L. Kulbi, mõõtekannu, termomeetri, hüdromeetri ja kääritusnõu koos õhulukuga puhastasin Chemipro OXI'ga. Potid puhastasin ja pesin lihtsalt mustusest kuna keetmise ajal nagunii bakterid ellu ei jää. Pruulimise ettevalmistamisest olen varem kirjutanud lähemalt siin.


Valmis pruulimiseks



Kuna mu suurem pott oli 9L, siis sobis see meskimiseks ideaalselt. Kuna ma ei olnud päris kindel, kui palju vett lisaks 3kg linnastele sinna mahub, siis kõigepealt ajasin potis 4L vett 67˚C'ni. Teises potis oli tagavaraks veel 4L vett kuumutatud vastava temperatuurini. Hakkasin vaikselt linnaseid lisama, samal ajal vee temperatuuri jälgides. Eesmärgiks oli linnaseid hoida võimalikult täpselt 65 kraadises vees. Retseptis oli soovitatud 2,15kg linnaste puhul kasutada 5L vett. Mujalt olen lugenud, et vett võiks isegi rohkem olla. Kuna ma olin otsustanud kõik 3kg linnaseid korraga ära meskida, siis viimase kilo linnaseid lisasin potti vaheldumisi sooja veega teisest potist. Lõpuks mahtus 9L potti 3kg linnaseid ning 6L vett. Võib-olla jäi vee ja linnaste suhe natuke vale, vett oleks võinud rohkem olla, kuna potis meenutas segu pigem putru ja väga raske oli seda segada ning üritada temperatuuri ühtlasena hoida.



Meskimine



Meskimise ajal jälgisin temperatuuri kahe anduriga, üks oli poti põhjas ja teine poti ülemises osas. Kuna segu kippus jahtuma, kuumutasin potti pliidil ning, et temperatuur oleks ühtlasem, segasin poti põhjas oleva massi ülespoole. Kõige rohkem erines kahe anduri temperatuur 2˚C võrra, temperatuur püsis vahemikus 63-66˚C. Erinevalt retseptist otsustasin meskida ainult 60 minutit. Ma arvan, et esimese korra kohta läks hästi ja suutsin temperatuuri rahuldavalt püsivana hoida.




Pärast linnaste loputamist ja enne keetmist

Linnaste kurnamiseks kasutasin väga lihtsat ja käepärast meetodit. Eriti seda kellegile ei soovita, kuna pärast oli kogu köök seda kleepuvat massi täis ning ega see lödistamine ka õlle maitsele hästi ei mõjunud (selles staadiumis peaks virre võimalikult vähe õhuga kokku puutuma). Keeta plaanisin ma kahes potis ning et mõlemas potis oleks sama tihedusega virre, otsustasin pärast meskimist ning enne keetmist selle ühte suurde anumasse koguda - kääritusnõusse. Virret kurnasin tavalise köögi sõelaga väikeste osade kaupa. Korraga mahtus sõela sisse paar kulbitäit linnaste ja vee segu. Kui segu oli vedelikust tühjaks nirisenud mööda kääritusnõu seina, kallasin linnastele peale paar mõõtekannutäit kuuma vett ( ~77˚C). Nii sain linnastest viimase suhkru kätte. Kuuma vett peale kallates oli näha, kuidas iga loputusega muutus linnastest välja nirisev vedelik heledamaks. Kui lõpetasin linnaste kurnamise, olin saanud kokku natuke üle 14L virret. Virde temperatuur oli kurnamisel lõpuks langenud 45,5 kraadini ning tiheduseks mõõtsin 1.042. Kui arvestada temperatuuri mõju, siis saan korrigeeritud tiheduseks 1.051.

Kasutades valemit:

liitrid x erikaal / kogus kg / teoreetiline HWE x 100 = tegelik efektiivsus %

Arvutades saan tulemuseks, et mu meskimise efektiivsus oli 76,7%





Keetmine



Seejärel jagasin virde kahe poti vahel võrdselt ära, natuke setet jäi kääritusnõusse. Panin mõlemad potid korraga pliidile ning ootuspäraselt läks 5 liitrises potis virre ennem keema. Keetmise ajaks eemaldasin kaane, et väävliühendid potist välja pääseks. Suurem pott 9 liitri virdega läks umbes 30 minutit hiljem keema.

Retseptis oli 11L virde jaoks soovitatud 25g humalaid lisada. Sisestades mõruduse kalkulaatorisse oma virde ja humalate andmed, tundus mõistlik minu 14L virdesse lisada 25g humalaid, et tulemus väga mõru ei tuleks. Kuna valmistan esimest korda linnastest õlut, siis puudub vastav kogemus ja tunnetus. Eks järgmiste kordadega saan vigu parandada. Seega oli vaja jagada 25g humalaid ära kahe poti vahel. Tehes kiired arvutused, otsustasin lisada pärast 15 minutilist keemist väiksesse ja suurde potti vastavalt 7g ja 13g humalaid. 15 minutit enne keemise lõppu ülejäänud 2g (väikse pott) ja 3g (suur pott). Humalad lisasin virdesse lahtiselt. Igaks juhuks mainin ära, et kui virret keeta koos humalatega, siis tekib tuppa tugev humalate lõhn.

Jahutamine

Minu keetmine kahes potis läks sellessuhtes hästi, et kui väiksem pott lõpetas keemise, jõudsin selle jahutada maha ennem, kui suuremas potis keemise aeg täis sai. Virret jahutasin kraanikausis külmas vees. Jahtumise ajal segasin virret ning aeg-ajalt lisasin kraanikaussi külmemat vett. Mõlemad potid jahtusid kraanikausis üllatavalt kiiresti ning temperatuuri 25˚C saavutasin umbes 10 minutiga. Pärast jahtumist kallasin virde läbi sõela kääritusnõusse. Poti põhja jätsin suurema sette ning humalate jäägid. Pärast keemist oli virdest alles jäänud natuke üle 9L virret, seega kadu kahe potiga keetes oli päris suur. Enne käärimist mõõtsin virde tiheduseks 1.058.

Niisutatud pärm 30 minutit hiljem

Sel ajal, kui virre mõlemas potis kees, valmistasin ette pärmi. Kasutades kalkulaatorit, otsustasin lisada 7g kuivpärmi. Enne virdesse lisamist niisutasin pärmi. Selleks keetsin läbi vee ja lasin sel jahtuda toa temperatuurini. Seejärel lisasin poolele topsile veele vastava koguse pärmi. Topsile asetasin peale fooliumi tüki, vältimaks mustuse või suure hulga bakterite jõudmist segusse. Viimaks jätsin topsi koos seguga umbes 30 minutiks toatemperatuurile seisma.




Lõpuks oli kätte jõudnud aeg õlu käärima panna. Selleks lisasin virdele niisutatud pärmi, segasin selle ühtlaselt sisse ja loksutasin kääritusnõud, et virre saaks aereeritud. Paigutasin kääritusnõu vaiksesse kohta ning panin paika õhuluku. Juba järgmisel hommikul mulksus õhulukk aktiivselt ning tormiline käärimine kestis 3-4 päeva. Esialgne plaan oli jätta õlu käärima kaheks nädalaks. Seega ülejäänud käärimise aeg möödus rahulikult ning kuna õlle kogus oli väike, et tahtnud iga päev hüdromeetriga mõõtmas käia.

Aja puuduse tõttu kääris mul õlu 3 nädalat ning viimasel nädalal tehtud mõõtmised näitasid, et virde tihedus enam ei muutunud. Enne villimist mõõtsin tiheduseks 1.008, mis kalkulaatorit uskudes pakub alkoholi sisalduseks 6,7% (ABV).

Valmis õlle villisin 0,33L pudelitesse, kokku sain 24 pudelit. Seega valmis toodangu mahuks oli ainult 8 liitrit. Ülejäänud jätsin kääritusnõu põhja, kuna see ole peamiselt sete ning ei tundunud joodav. Pudelid jätan kaheks nädalaks toasooja ning kui aeg on käes, kirjutan ka antud pruuli tulemustest.