Kõigepealt oli tore tõdeda, et pärast villimist ja seismist oli õlu selgemaks muutunud. Villimise ajal meenutas õlu oma värvuselt ja selguselt õunamahla. Kui pudeli külmikust välja võtsin, oli sete põhjas ning õlu natuke rohkem läbipaistvam. Pudelit avades oli aru saada, et õlu on ilusti gaseeritud. Klaasi valades tekkis keskpärane vaht kuid see kadus kiiresti.Seejärel klaasis õlle nuusutades tundsin esmalt veinile iseloomulikku lõhna, veits hapukas ja puuviljane. Väga õrnalt oli tunda ka õllele iseloomulikku humalalõhna.
Viimaks maitsesin lõpptulemust ning pidin meeletult pettuma. Tegelikult juba lõhn ja läbipaistvus oleks võinud reeta, aga õlu oli hapuks läinud!!! Sellest hoolimata üritasin mingitki maitset tabada. Lisaks hapule maitsele oli natuke magusust tunda. Humalatest polnud jälle jälgegi. Erilisi maitse tähelepanekuid hapuks läinud õlle puhul teha ei saa.
Nüüd aga üritan mõista, kus kõik totaalselt valesti läks. Mõeldes õlle valmistamise protsessi peale tekitavad kahtlusi enim järgmised aspektid:
- Kääritusnõu kehv puhastamine. Kasutasin puhastamisel Chemipro Oxi't aga järelikult oli kontakti aeg liiga väike.
- Keetmise ajal lisain vähe humalaid, mida lõhnast väga tunda polnud ning maitsest samuti. 14L virde kohta lisasin kokku 25g humalaid. Järgmine kord lisan rohkem.
- Õlu kääris mul 3 nädalat, kuna varem ei leidnud aega villida. Olen lugenud, et 2 nädalat peaks olema ohutu aeg käärimiseks. Lisaks toimus käärimine toatemperatuuril, mis suurendab hapuks minemise ohtu.
- Pudelite puhastamisel piirdusin Chemipro Oxi ja loputamisega, varem olen neid ka ahjus kuumutanud.
Vaikselt plaanin juba järgmist pruuli ning kirjutan sellest siis kui aeg käes.
