Tere tulemast kõigile!

Siin blogis plaanin ma kajastada oma koduõlle valmistamise katseid ja selle tulemusi. Kindlasti teen ma oma katsetuste ajal vigu, millest kõik õppida võivad. Lisaks, kui on pikem käärimise või laagerdumise periood käsil, jagan vahepalaks internetiavarustest omandatud teoreetilisi teadmisi teiega.

Loodetavasti on minu katsetuste kirjeldused ja muu info abiks koduõlle pruulimisega alustajatele. Kogenumad pruulijad võivad mind kommentaaridega parandada või oma kogemusi jagada.

Kõik, kes soovivad minu toodangut maitsta (vaata 'Minu pruulid' lehele), võta julgelt ühendust.

Alar
nanopruul@gmail.com

Friday, September 4, 2015

Kokkuvõte Haapsalu I Käsitööõlle festivalist

Viimasel augusti laupäeval toimus Haapsalus esimene käsitööõllede festival. Ka nanoPruul otsustas end tuulutada ning Haapsalus oma õllesid tutvustada. Ürituse formaat oli üpriski sarnane möödunud aastal Tallinnas toimunud Käsitööõllede festivalile, kus külastajad said žetoonide eest endale väikse topsi õlut maitsmiseks lunastada.

Seekord olime endaga kaasa võtnud:

  • Must lammas - Brown ale (4,0%)
  • Vöötkakk - Sweet stout (4,5%)
  • Steampunk - California Common beer (4,9%)
  • Aafrika - Amber ale (4,2%)
  • Pelgulinna õlu - American Blond ale (4,3%)
  • Pelgulinna õlu greibiga - American Blond ale (4,7%)
nanoPruuli lett oli seekord lakooniline ning praktiline. Tänu tuulisele ja veidi külmavõitu ilmale püsisid õlled lauapeal kenasti jahedad.
Üritus algas juba kell 16:00 ning planeeritud lõpuaeg oli 00:00. Seega tõotas tulla pikk õhtu õllehuviliste seltsis. Külastajaid jagus terveks õhtuks ning suuremat tunglemist lettide ees polnud. Seega oli rohkem aega külastajatega pikemalt vestelda, oma pruule tutvustada ning ka teiste pruulijatega elu üle arutleda.

Kuna enamus osalejaist olid samal õhtul koju tagasi sõitmas, siis ei tekkinud võimalust kohapeal üksteise pruule maitsta. Seega toimus aktiivne õllede vahetus pruulmeistrite vahel. 

nanoPruuli õlledest olid tol õhtul vaieldamatult populaarseimad greibiga rikastatud Pelgulinna õlu, ameerikapärane brown ale Must lammas ning mahe amber eil Aafrika.

Vahepeal tegin festivali platsil kiire tiiru ning jäädvustasin ka teised osalejad oma kaamerasse. Kuna peamine aeg kulus oma leti taga tegutsemisele, siis paraku pikemaks jutuks ning õlledega tutvumiseks väga aega polnud. Sellegipoolest saab piltidelt kiire ülevaate kõigist osalejatest:


Nöösker oli kohal nii ametlku kui ka koduste pruulidega, mis olid sobitatud kaasavõetud suupistetega.
Kalamaja pruulikoda tutvustas üritusel oma uuimat ingveri õlut Singer-Ginger. Lisaks pakuti Mister Yum'i ning Miss Haizon'it.
Raba pruulikoda oli kohale vedanud külmkapi, mis oli täidetud ametlike pruulidega Uus pruut, Pipramari, Santlaager ning lisaks mitmete prototüüpõlledega.
Ühe laua taha olid end sõbralikult ära mahutanud Munga pruulikoda ning Haapsalu käsitööõlu.

Pruulikekus Gambrinus oli oma letile laotanud erinevad linnaste näidised ning muud pruulimiseks vajalikud tarvikud.

Tanker oli festivaliks valmis saanud uue pruuli Legendaarne 13. Stiililt oli tegemist witbier'iga ning kellele see jäi liiga mahedaks, said kraanist Reloaded IPA't proovida. 
Jaanihanso siidrid olid ühe katuse all Uba ja Humal õllepoe enda Pilsneriga.
Sori pruulikoja lett oli väga kirju. Lisaks nende oma pruulidele sai sealt samast ka Toht käsitööõllesid ning Vormsi pruulikoja toodangut proovida. Valik oli lai, õlut tuli nii kraanist kui ka pudelist.
Voldi pruulikoda oli lagedale tulnud vist suurima õllevalikuga. Ise ma neid kokku ei lugenud aga kuuldavasti pakuti 12 eri sorti õlut. Pole ime, et nende leti ette oli kogunenud kõige suurem rahvahulk ning sobivat hetke pildistamiseks pidin kannatlikult ootama.
Kui ma Käbliku laua juurde jõudsin, siis hakkaid nende varud juba otsa saama. Enne üritust olid nad Facebookis kuulutanud, et võtavad lausa 10 eri sorti õlut kaasa. Mul õnnestus nendega vahetust teha ning üks El Mosaico endale koju võtta.
Pühaste lett oli selleks ajaks, kui mina sinna jõudsin, tühjaks tehtud. Sellegipoolest oli võimalik endale stiilne pruulikoja särk muretseda.

nanoPruul jäi üritusega rahule, kasulik tagasiside aitab meil paremini hetkel arendamises olevaid retsepte täiustada. Hea meel oli tõdeda, et ka väljaspool Tallinna ollakse kuuldud meie väiksest ettevõtmisest. Kõige kannatlikumad ning tõsised õllehuvilised said meie leti juures maitsta ka ühte barley wine katsetust, mis ei olnud veel täielikult valmis.

Kokkuvõttes võib öelda, et ka väiksemates linnades (peale Tallinna ning Tartu) on võimalik üpris spetsiifilist käsitööõllede fetivali korraldada. Ma ei imestaks, kui veidi rohkema reklaamiga järgmine aasta festivali plats terveks õhtuks paksult õllehuvilistega täidetakse. Õllede valik oli ju eksklusiivne ning külastajatel oli võimalus proovida õllesid, mida niisama kätte ei juhtu.