
Selle kirjatüki valmimise ajaks oli pudel külmas seisnud 3 nädalat, seega üpris küps maitsmiseks.
Klaasis paistis õlu väga isuäratav. Oranžikas kuldse tooniga, tuhm ning kergelt hägune. Vahukiht oli tihe ning väga püsiv, moodustades umbes kahe sõrmepaksuse kihi. Peened mullid tõusid õlle pinnale aktiivselt.

Õlle maitse pakkus kõike. Esmalt oli tunda hapukust koos humalase mõrkjusega. Vaikselt hakkas mõrkjuse osakaal suurenema ning õige pea täitis see kogu suu. Kui õlu jõudis keele tagumisele otsale, oli tajuda kerget magusust linnastest ning alkoholist. Järelmaitseks jäigi suhu veidi alkoholise tooniga magusus, mida tasakaalustas mõõdukas hapukus-mõrkjus. Maitsebukett tundus olevat hästi tasakaalus. Üldpildis meenutasid suust läbikäinud maitsed veidi vaigust, lagritsast, värskelt mõrkjast ning hapukat. Õlle keha oli üle keskmise tugev, suus tundus õlu pehme, kohev, kreemjas ning paras kogus gaasi mõjus suurepäraselt.
Kokkuvõttes jäin selle õllega väga rahule ning ilmselt pean seda juurde valmistama. Kui midagi tahta parandada, siis mulle tundus, et mõrkjust võiks veidi rohkem olla (maitse asi). Kuidagi tundus magus-hapukas liialt harjumatu minu jaoks olema. Seekord maitses meditsiinilist kõrvalmaitset ei olnud tajuda, seega loen pruuli õnnestunuks.
Kõik teised, kes antud õlut maitsesid, jäid sellega väga rahule. Õlu on teistest üpris erinev ning pakub midagi uut. Humalane värskus ning laagrile omane hapukus koos mõjuvad värskendavalt.
Õllest on hea ülevaate kirjutanud ka Karmo oma Gambrinuse blogis.
No comments:
Post a Comment