XLV pruul - Vöötkakk Black edtition (brown ale/stout)

Kaerahelbed lisasin meski viimasena

Aastavahetuse paiku oli mul pruulimises suhteliselt vaikne aeg. Seetõttu kippus keldrist õlu otsa saama. Olukorra parandamiseks otsustasin ühel nädalavahetusel pruulida. Kuna olin juba pikka aega üritanud arvutada, kui palju efektiivsem oleks kaks pruuli järjest üksteise otsa teha, siis seekord otsustasin seda proovida. Teoreetiliselt peaks säästma vähemalt tunni, kui ühes potis keedan ja järgmist õlut juba meskin samal ajal. Praktikas on aga veidi keerulisem, kuna kasutan keedupotti ka HLT'na ehk vee soojendamiseks. Seega tuli veidi rohkem mõelda pottide ja kuuma veega majandamise peale. Näiteks osa vett oli vaja keeta toas pliidil.

Nüüd aga minu pruulipäeva juurde. Kui pruulimisvarustus oli ülesseatud ja vesi soojenema pandud, vaatasin üle ja komplekteerisin kokku kõik vajaminevad materjalid:

Mõlemad tünnid kasutuses, parempoolses on Vöötkakk

• Pale ale linnased
• Crystal 100 linnased
• Chocolate linnased
• Cookie linnased
• Melanoidin linnased
• Kaerahelbed
• Northdown 8,9% humalad
• Willamette 5,7% humalad
• Safale US-04 pärm

Soovisin saada veidi toekama kehaga õlut, seega plaan oli meskida 70˚C juures. Toasoojad linnased lisasin 72˚C vette. Meski alguseks oli temperatuur veidi liiga madalale langenud ning 10 minutiga saavutasin taas oma eesmärgiks

Hetk enne keedu algust

seatud temperatuuri. 

Meski ajal püsis temperatuur ühtlane ning tunnike hiljem alustasin kuumutamist. Kui mesk oli jõudnud umbes 76˚C'ni, hakkasin linnaseid vaikselt loputama. Selleks pidin valmis kuumutatud vee valama ajutiselt kääritustünni ning meskinõust hakkasin pumpama meski keedupotti. 

Loputamisest kuni keedu alguseni kulus umbes 30 minutit ning potis oli selleks ajaks 50L vedelikku. Magasin veidi keedu alguse maha ning veidi virret kees üle poti ääre, muutes kõik ümbritseva kleepuvaks ning pruunikaks. 

Jahutasin üpris lühidalt, kuna keedupotti oli tarvis järgmise pruuli jaoks. Pärmi lisamisega ootasin veel kuniks kääritustünnid koos virdega keldris õigele temperatuurile jõuavad. Kummaski kääritustünnis oli 23L virret, tihedusega 

Pärmi sissesegamiseks kasutasin lisatööjõudu

1.056 temperatuuril 19˚C. Kalkulaatori poolt pakutud 1.049 OG sai 65% efektiivsuse juures ületatud tervelt 7 punkti võrra. 

Käärimine toimus kenasti plaanipäraselt temperatuurivahemikus 18,5˚C-20˚C. Kaks nädalat hiljem oli tihedus jäänud pidama 1.018 juures, mis oli kalkulaatori ennustusest 4 punkti võrra kõrgem. Mõnes mõttes oli see hea, kuna õlle kangust väga palju üle 5% ei tahtnud saavutada. Praeguste arvutuste kohaselt peaks lõplik ABV jääma 5,1% juurde. 

Villimiseks kulus 144 0,33L pudelit. Seoses kiirete ja tegusate aegadega viibis pudelite sildistamine õige mitu nädalat. Ka praeguseks on alles väike osa pudelitest sildistatud, kuid esimesed maitseproovid juba tehtud. Algselt planeeritud brown eilist on asi kaugel ning õlu kipub jääma sweet stoudi poole. Täpsema ülevaate ja hinnangu pruuli tulemustest kirjutan lähiajal. Veel on oodata samal päeval läbi viidud teise pruuli kirjeldust. 

Kodupruulijate 15. kokkutulek - Whatever style

Veebruari alguses toimus meie traditsiooniline kodupruulijate kokkutulek vahelduseks uues kohas, nimega Koht. Meie päralt oli privaatne ruum mugavate diivanitega ning terve riiulitäie klaasidega. Tavapäratu oli ka ürituse alguses ruumis valitsenud vaikus, mis õigepea asendus katkematu jutuvadaga. Seekord üritasime panna rohkem rõhku õllede hindamisele, mistõttu iga pruulija andis esmalt ühe oma õlle nn 'ametlikuks hindamiseks'. Kui ring oli peale tehtud, võtsime ette kõik muud õlled ning üritasime ka neid hinnata. Etteruttavalt võib öelda, et taoline formaat tundus korrapärasem ning lihtsamini jälgitav (vähemalt mulle).



Seekord oli kohal pruulijaid rohkem (14-16), kui nn 'ametlikuks hindamiseks' esitatud õllesid (10). Aga hiljem jõudsid lauale veel nn teiseringi õlled, mida me otseselt ei hinnanud. Nii sai õhtu lõpuks ära maitstud 16 kodust pruuli.

1. Andres - Pilsner

2. Erling - Lambic

1. Andres - Pilsner (ABV 4,2%)
Tegemist oli maltoosast valmistatud pilsneriga, mis sai pudeldatud 17.12.2014. Välimuselt oli õlu kergelt hägune, heleda tooniga ning püsiva vahuga. Aroom oli pigem tagasihoidlik, maalähedane ning natuke meenutas mulle suhkruvatti. Maitse oli mõrkjas-hapukas, magusust oli vähe ning üldmaitse komplekti kohta hea. Gaasi oli õlles alla keskmise, keha oli kerge ning järelmaitses tuli maltoosale iseloomulik hapukus välja.

2. Erling (E.T. Brewery) - Lambic (ABV ~5-8%)
Erlingu metsiku bakteri katsetused jätkusid ning seekord saime maitsta 2 nädalat pudelis seisnud lambic'ut. Õlle värvus oli pruunikas, läbi väga hästi ei paistnud ning vaht oli väga püsimatu. Aroom oli happeline, veidi soolane ning hapu. Ka maitses domineeris hapukus ja kuivus, millele viitas ka saavutatud FG 1.003. Tunda oli ka kerget mõrkjust, mis meenutas pihlakaid. Õlle keha oli kerge, gaasi vähe ning järelmaitse oli kuiv.

3. Ryan - Blood orange pale ale

4. Jaanis - Cherry beer

3. Ryan - Blood orange Pale ale (ABV 5,5%)
Tegemist oli Simco humalatega valmistatud pale ale'ga. Välimuselt hägune, punakas-pruuni tooniga ja kreemja püsiva vahuga. Aroom oli apelsiniselt magus, intensiivselt värske ning veidi linnaseline. Maitses oli tunda mõrkjas-hapukat rohtu, mis läks vaikselt üle greibiseks. Järelmaitse oli hapukas, keha kerge ja gaasi jällegi alla keskmise.

4. Jaanis (Kodupruul) - Cherry beer (ABV 5,5%)
Jaanis oli oma õlle sisse pannud 2,5kg kirsse. Kui õigesti mäletan, siis algselt pruulis õlle Ryan, kes aga tulemusega rahule ei jäänud ning Jaanis päästis selle maha kallamisest. Õlu oli klaasis üpris selge, värvuselt kirsikompoti punane ning vaht oli püsiv ja kohev. Aroom meenutas veidi kompotti. Lisaks oli tunda magusat kirssi ning veidi puuviljast hapukust. Maitse oli peamiselt hapukas ning kirsine, veidi meenutas käärima läinud marju. Läbi käis ka õrn magusus. Järelmaitse oli kergelt mõrkjas ning veidi rohkem hapu. Gaasi oli keskpäraselt.

5. Alar - Vöötkakk Black edition

6. Silver - Kuuse IPA

5. Alar (nanoPruul) - Vöötkakk Black edition (ABV 5,1%) brown ale/chocolate stout
Mina võtsin kaasa ühe tumeda õlle, mis algselt oli mõeldud brown eili stiili esindama. Kuid minu varasemad kahtlused said kokkutulekul kinnitust ning tegemist oli pigem šokolaadi maheda stoudiga. Klaasis oli õlu üpris must ning eriti läbi ei paistnud. Vaht oli kohev, püsiv ning kerge pruunika tooniga. Aroomis tuli välja peamiselt šokolaad ning linnaste magusus. Maitse oli kakaoselt mõrkjas ja šhokolaadine ning lisaks veidi linnaselist magusust küpsiste näol. Järelmaitse oli hapukas, gaaseeritud oli õlu piisavalt.

6. Silver (Kalamaja pruulikoda) - Kuuse IPA (ABV 6%) 
Omapärase sildilahendusega oli Silver oma 2 nädalat pudelis seisnud IPA'ga järgmine. Õlle tegi eriliseks keedu ajal lisatud värsked kuusevõrsed. Välimuselt oli õlu kuldkollase tooniga, kergelt hägune ning koheva ja püsiva vahuga. Aroom oli lilleline, värske ning sisse tuli ka kuusene nüanss, mis meenutas metsa. Maitse oli stiilile kohaselt mõrkjas, veidi vaigune ning kergelt hapukas. Järelmaitse oli samuti mõrkjas ning õlle keha oli keskpärane.

8. Mart R - Mesineste

10. Marten - Sorachi Ace

7. Sulev - Pliinius (ABV 6,3%) IIPA
Kahekordsest IPA'st ei õnnestunud mul pilti teha.  Pudelisse sai õlu villitud 11ndal jaanuaril. Õlu oli klaasis üllatavalt selge, värvuselt punakas-kuldne ning vahukiht oli kohev ja püsiv. Aroomis tuli välja magusust, värskust, lillelisi ning muruseid noote. Maitse oli korralikult mõrkjas, värske, vaigune ning lõpus oli tunda vihjeid alkoholist. Õlle keha oli keskpärane ning järelmaitse mõrkjas.

8. Mart R (Aespan kodupruul) - Mesineste (ABV 8,8%) Honey saison
Selle õlle pruulimiseks kasutati 1,4kg mett. Välimuselt oli õlu hägune, punakas-pruuni tooniga ning püsiva vahukihiga. Aroomis oli tunda mett, magusust ning ka alkoholi. Maitse oli magus-hapukas, huvitaval kombel mõrkjust väga tunda polnud. Välja tuli ka alkoholile iseloomulik maitse, mis taolise kange õlle puhul on tegelikult oodatav. Õlle karboniseerituse tase oli tagasihoidlik ning järelmaitses jäi lisaks alkoholile keelele ka hapukus.

9. Pyry (Sori Brewing) - Santa Babrbara weird IPA (ABV 6,9%)
Sori mehed oli kohale tulnud IPA'ga, kuhu oli lisatud ka nisu linnaseid. Õlu oli pigem hägune, värvuselt kuldkollane ning vaht püsiv. Aroomis oli tunda magusust ning tsitruseliselt puuviljast hapukust. Maitse oli peamiselt mõrkjas, mida täiendas hapukas-magus rohune ja lilleline nüanss. Õlle keha oli keskpärane, gaasi veidi vähe ning järelmaitse kuivapoolne.

10. Marten - Sorachi Ace (ABV 6%) Pale ale/IPA
Martenil oli antud õlut ainult üks pudel. Seega degusteerimiseks kasutasime ainult kolme klaasi. Klaasis oli õlu hägune, kuldse tooniga ning tiheda vahuga. Aroomis tulid välja vihjed puuviljadest, kuusest, sidrunist ning lilledest. Maitse oli humalaselt mõrkjas, muruselt hapukas ning kergelt linnaseliselt magus. Järelmaitse oli mõrkjas ning keha kerge.

11. Sulev - Boheem

12. Sulev - 100

11. Sulev - Boheem (ABV 5,2%) Pilsner
Õlu oli klaasis hele, kuldse tooniga, selge ning koheva heleda vahuga. Aroom oli peamiselt magus, meenutades iirst või lagritsat. Õlle maitses oli tunda nii mõrkjust kui ka magusust. Gaaseeritud oli õlu alla keskmise, keha kerge ning järelmaitse magusapoolne

12. Sulev - 100 (ABV 7,3%) IIPA
Sulev oli veel teisegi topelt-IPA kaasa võtnud. Antud õlu oli punakas-kuldse tooniga, üpris selge ning tagasihoidliku vahuga. Aroom oli intensiivselt humalane, lilleline, värske ning veidi magus. Maitselt oli õlu tugevalt mõrkjas ning läbi käis kerge magus noot, mis meenutas veiti mett. Järelmaitse oli samuti veidi magus, õlle keha keskpärane ning gaasi veidi vähevõitu.

14. Marten - IPA

13. Marten - Brown ale

13. Marten - Brown ale (6,2%)
Õlle pruulimisel oli kasutatud Chinook humalaid, mis andsid veidi värskema aroomi. Välimuselt oli õlu kerge punaka tooniga pruunikas. Vahukiht oli tihe ja püsiv. Maitses tuli esile peamiselt magusus karamelli ning linnaste näol. Järelmaitse oli magus-hapukas, gaasi oli piisavalt ning keha kergemapoolne.

14. Marten - IPA
Ameerikapärane IPA oli värvuselt punakas-pruun. Hele ja kohev vahukiht püsis hästi. Aroomis domineerisid humalad värskuse ja lillelisusega. Maitse oli muruselt ja rohuselt mõrkjas, sekka veidi hapukust. Järelmaitse oli mõrkjas ning õlle keha keskpärane.

16. Silver - Kuuse IPA toiduvärviga

15. Erling (E.T. Brewery) - Valge stout
Õhtu lõpus võttis Erling laua alt välja oma valge stoudi, mida maitsesime ka eelmine kord. Välimuselt oli õlu hele kollane ning pigem hägune. Aroom oli hapukas, õunane ning meenutas veidi kama. Maitse oli samuti hapukas, kamane, kohvine ning humalad jäid pigem tahaplaanile. Järelmaitse oli kuiv, keha kerge.

16. Silver (Kalamaja pruulikoda) - Kuuse IPA toiduvärviga (6%) IPA
Ühtäkki ilmus lauale veel üks pudel, kus sildil ilutses 'ÕLU'. Silver palus meil seda maitsta ning oma arvamust avaldada. Peab tunnistama, et õlle välimus pettis kõiki ära ning pakkuma hakati mitmeid erinevaid maitse ja aroomi nüansse. Kui aga selgus, et tegemist on sisuliselt Kuuse IPA'ga, mis veidi toiduvärvi on saanud, siis oli üllatus suur. Kui hiljem oma märkmeid vaatasin, siis nii greibi kui ka kuuse nüansid aroomis said suuremas osas mainitud ka originaalse Kuuse IPA juures.







Kuna seekord võtsime hindamist ka veidi tõsisemalt, siis korjasime ühel hetkel kokku hindamise lehed ning tegime kokkuvõtte. Kuna kõik järjepidevalt hindeid ei jaganud ning osad õlled said rohkem hindeid kui teised, siis järjestuse panime paika vähemalt 4 hinnangut saanud õllede põhjal. Lõplikku tõde see tabel ei kajasta.

Kokkutuleku lõpuosas degusteeriti ühiselt veel Koha perenaise poolt pakutud kvaliteetõllede valikut, mis sisaldas peamiselt tumedaid õllesid. Kuigi need polnud päris minu maitsele, siis kogemuse mõttes oli ikkagi huvitav. Lisaks kimbutas mind terve õhtu palavik ning nii ma jätsingi ülejäänud seltskonna veel edasi jutustama. Uus kogunemine on plaanis 6ndal märtsil ning toimumiskohaks on valitud Hopneri õllerestoran. Kohtumiseni!

Sellise jälje jätavad kodupruulijad, kes on jäetud omaette veidi õlut degusteerima.

Teise ametliku pruuli hinnang - Pelgulinna õlu

Annan ka omapoolse hinnangu minu teisele ametlikule pruulile - Pelgulinna õllele. See valmis samaaegselt Steampunk Evolution'iga ning mu eesmärgiks oli välja tulla kahe suhteliselt erinevate omadustega õllega. Kui Steampunk pidi minu nägemuse järgi olema mõrkjam, rõhk linnastel ning muidugi pärmil ja selle kääritamise temperatuuril, siis Pelgulinna õlle puhul tahtsin anda talle värske, kerge ning veidi puuviljase ilme.

Õlut klaasi valades tekkis kerge, peenemulliline ning sõrmepaksune hele vahukiht, mis taandus üpris kiiresti. Kuigi klaasis õlu väga hästi läbi ei paistnud, tundus värvus kirgas ja kuldse varjundiga olevat.

Aroom oli antud Pelgulinna õllel üpris ootuspärane. Lisaks sidrunile oli tunda ka teisi tsitruselisi vilju. Tähele võis panna ka magusat tooni, mis oli midagi linnaste magususe ning puuviljade (ploomid näiteks) vahepealset. Aroomi intensiivsus oli keskpärane.

Õlle maitsebuketis oli esmalt tunda kerge mõrkja varjundiga magusust. Veidi hiljem jõudis kohale hapukus sidrunist koos tsitruselistele omase mõrkjusega. Maitsetest võis tunda kindlasti hapukat sidrunit, linnaselist magusust ning puuviljasust magus-hapuka näol. Õlle keha oli hästi kerge ning järelmaitse hapukas-mõrkjas, jättes suu veidi kuivaks.

Kokkuvõttes oli tegemist hea janu kustutava lihtsa õllega, mida oleks ideaalne tarbida soojal suvepäeval. Ka toidu, eriti lõhe, kõrvale sobiks antud tsitruseline õlu hästi. Puudus enamikele õlledele iseloomulik maalähedane mõrkjus, mida asendas sidrunist ning värsketest humalatest tulenev puuviljane mõrkjus. Maitsed olid enamasti tasakaalus, veidi ehk hapukuse ja sidruni poole kaldus. Õlle läbipaistvust saaks kindlasti parandada.

Kindlasti plaanin seda õlut suveks uuesti pruulida ning selleks üritan paika saada veidi intensiivsema aroomi ning tasakaalukama maitse. Sette vähendamise ning läbipaistvuse kallal plaanin samuti tööd teha.

Esimese ametliku pruuli hinnang - Steampunk Evolution

Otsustasin ka ise kirjutada hinnangu oma esimesele ametlikule õllele. Kuigi enda toodangut on alati keeruline objektiivselt hinnata, siis vähemalt teen proovi. Proovipudeli võtsin juhuslikust kastist ning õlut serveerisin jahutatult (pudel seisis külmikus ühe ööpäeva).

Kuigi olen saanud tagasisidet, et Steampunk kipub olema üle karboniseerunud, siis oma pudelit avades ma seda ei täheldanud. Eks jahe serveerimise temperatuur aitas kaasa ning vähendas veidi rõhku pudelis. Klaasi jõudis hele, kuldse tooniga, selge ja peaaegu läbipaistev õlu. Tekkis paks, kohev ja suuremulliline vahukiht, mis taandus umbes sõrme paksuseni. Mullid tõusid aktiivselt õlle pinnale.

Aroom oli õllel värske ja veidi hapukas, meenutades tsitruselist. Lisaks oli tunda vihjeid magususest peamiselt karamelli näol. Õlle aroom oli keskpärase intensiivsusega ning jäi veidi alla kodustele Steampunki pruulidele. Olgu siinkohal veel märgitud, et erinevalt kodustest pruulidest kasutasin seekord ca 500g dryhop'i. Kõrvalaroome mina ei suutnud eristada, kuigi laager pärmi kääritamisel soojas on alati oht medikamente meenutav negatiivne nüanss juurde saada

Maitses tuli esmalt esile mõrkjus, millele järgnes hapukus. Linnaste magusust ei olnud esmalt eriti tunda. Mõrkjus meenutas pigem midagi maalähedast ning tundus oma intensiivsusega antud kergele õllele täitsa paras. Kergelt tuli välja ka tsitruseliselt kuivad noodid, mis tasakaalustasid mõrkjust. Magusus jäi pigem tahaplaanile ning jõudis keelele väikse viivitusega karamelli näol. Järelmaitse oli peamiselt hapukas ja õlle keha kerge. Veidi ehk oli tunda liigset karboniseeritust.

Kokkuvõttes võis antud esimese ametliku ja võõraste seadmetega valmistatud pruuliga enam-vähem rahule jääda. Kindlasti arenguruumi veel on ning uuesti antud õlut valmistades plaanin väiksed korrektuurid sisse viia. Üldpildis oli õlu hapukas-mõrkja maitsega, värske aroomiga ning kerge kehaga. Õlu sobib hästi toidu kõrvale ning ka lihtsalt janu kustutamiseks. Mul on hea meel, et õnnestus eili ja laagri liikide ristamine ning Steampunki maitsest ja aroomist võib leida vihjeid mõlemale õlletüübile.

XLIV pruuli hinnang - Must Maagia

Nüüd on küll viimane aeg kirjutada Musta Maagia pruuli tulemustest kuna viimane pudel avati umbes nädal tagasi ning muidu kipub antud pruul unustuste hõlma langema. Kuna tegemist oli laager tüüpi õllega, siis veidi pikem ootamine võiks parema lõpptulemuse anda.

Klaasi valades tekkis korralik pruunikas vahukiht, mis püsis hästi. Vaht ise oli tihe, peenemulliline ning lõpuks taandus umbes sõrmepaksuseks. Õlu ise oli tuhmi musta värvusega, võib öelda, et isegi süsimust ning ei paistnud kuidagi läbi.

Aroom oli huvitav, tunda oli kohvist, kakaost ja kergelt kõrbenud suhkrust nüanssi. Omal kohal oli ka karamell ning kerge suitsune vihje.

Õlle maitse oli üldiselt hapukas-mõrkjas. Kui õlu oli veel värske, siis magusust oli rohkem. Praegu oli magusus tahaplaanile jäänud ning hapukus rohkem esile tulnud. Maitsed tundusid kenasti tasakaalus olema ning üldpilt oli mahe. Maitsetest tuli esile magusat karamelli, mis meenutas veidi kukekommi. Lisaks oli vihjeid kohvist ning veidi midagi puist. Õlle keha tundus olevat keskpärane. Järelmaitse oli kakaone ja magus ning jäi keelele kenasti püsima.

Kokkuvõttes võib antud pruuliga rahule jääda. Kui päris aus olla, siis värskemana meeldis õlu veidi rohkem, kuna linnaste magusus tuli paremini esile. Kuid ka praegu olid maitsed tasakaalus, šhokolaadi linnastele omaselt oli tunda kakaod. Üldiselt jättis õlu hapukas-mõrkja mulje, mistõttu Xingu't ta enam lõpuks ei meenutanud.

Positiivsest küljest õnnestus mu plaan veidi tugevama kehaga mahe ja lihtsalt joodav õlu valmistada. Midagi negatiivset on raske välja tuua. Ehk oleks võinud magusust rohkem olla.

Antud õlu oli hea vaheldus mõrkjamatele stoutidele ja porteritele ning kindlasti on tegemist retseptiga, mida tasuks edasi arendama hakata. Pärmi ning humalatega võis rahule jääda, järgmine kord muudaks pigem veidi linnaste valikut.

Kodupruulijate 14. kokkutulek - Dark beer or something other

Üle kahe kuu toimus taas traditsiooniline kodupruulijate kogunemine tavapärases Pudeli baaris. Juba enne üritust oli näha, et osavõtt saab olema rikkalik. Uuel aastal oli meie seltskonnaga liitunud ka paar uut tegijat. Nii oligi kohale oodata üle 15 inimese. Ning kui lõpuks kõik laua taha olid istunud ning kaasavõetud õlled lauale tõstnud, siis oli selge, et õhtu võib pikemaks venida. Kui asusin koostama õllede nimekirja järjekorra paika panemiseks, siis jõudsin esmakordselt kokkutulekute ajaloos numbritega teise kümnesse. Olles veelgi täpsem, siis oli meil laual 28 erinevat sorti õlut! Märkmed hoidsin seekord tagasihoidlikud (et hoida degusteerimise tempot veidigi üleval) ning tegin igast õllest vähemalt pildi ajaloo jäädvustamiseks. Siinkohal avaldan märkmed peaaegu muutmata kujul:

1. Ants - Pale ale

2. Ants - Kassipiss - Pale ale

1. Ants - Pale ale - antud nimetu eil oli rohuse ning värskendava aroomiga, keha kerge ning läbiva kerge mõrkja maitsega. 

2. Ants - Kassipiss - välimuselt oli õlu helekollakas ja selge. Aroomis tuli välja midagi tsitruselist. Maitse oli mõrkjas ning meenutas veidi pihlakaid.

3. Sulev - Lemon Summer Blond

4. Erling - Interlude - American Wheat

3. Sulev - Lemon Summer Blond - antud õlu retsept tugines minu esimesele Pelgulinna õllele. Sulev on seda oma äranägemise järgi tuuninud ning tulemuseks saanud kergelt häguse, koheva vahuga suvise õlle. Aroomis domineerib tsitrus. Maitse oli mõrkjas ja veidi kuiv, keha kerge ning järelmaitse mõrkjas.

4. Erling (E.T. brewery) - Interlude - õlu oli hele kuld-kollane, vaht hästi kohev. Aroom oli nisuõllele omaselt hapukas, mida täiendas kerge humalate värskus. Maitse oli hapukas ning keha kerge.

5. Erling - Interlude - American Wheat (lager)

6. Mart S - 3C - Amber ale

5. Erling (E.T. brewery) - Interlude - tegemist oli eelmise õlle laager versiooniga, kus nisuõllepärmi asemel oli kasutatud laager pärmi. Seekord tuli humala maitse paremini esile, kuid üldpildis jäi õlu ikkagi hapukaks ja veidi kuivaks. Kui võrrelda kahte Interlude katsetust, siis see meeldis mulle rohkem.

6. Mart S (Kitseküla pruulikoda) - 3C - tegemist oli Mardi esimese ametliku pruuliga, mida juba praegu võib poe- ja baarilettidelt leida. Õlu oli kergelt karboniseeritud ning vaht veidi püsimatu. Värvus oli punakas-pruun ning kergelt hägune. Õlle aroom oli magusapoolne ning ka maitses tuli linnaste magusus kenasti esile. Järelmaitse oli midagi mõrkjas-magusa vahepealset. 

7. Alar - Steampunk Evolution - California Common

8. Veiko - Victorian Bitter (maltoosast)

7. Alar (nanoPruul) - Steampunk Evolution - tegemist oli minu esimese ametliku pruuliga. Õlu oli tugevalt karboniseerunud, vaht kohev ning püsis keskpäraselt. Õlle värvus oli kuldne ning pigem hägune. Aroom oli humalane ja värske ning maitse hapukas-mõrkjas. Õlle keha oli kerge ja järelmaitse mõrkjas. 

8. Veiko - Victorian Bitter - maltoosast valmistatud õlu, mis oli seisnud paar kuud. Õlle värvus oli punakas-pruun, seda kattis tihe ning kohev vahukiht. Aroom oli komplektist valmistatud õllele iseloomulikult tagasihoidlik. Maitse oli mõrkjas, väikse hapuka varjundiga. 

9. Veiko - Irish Stout (maltoosast)

10. Erling - OK time for plan B - India Pale lager

9. Veiko - Irish Stout - värvuselt tume punakas-pruun, vaht kerge beežika tooniga. Õlle aroom oli magusapoolne. Maitses domineeris hapukus, mis jäi keelele ka järelmaitses.

10. Erling (E.T.brewery) - OK time for plan B - tegemist oli laager pärmiga valmistatud IPA'ga. Õlu oli klaasis hägune, kuldkollase tooniga. Aroom oli pigem magus, mida täiendas humalate värskus. Maitse oli stiilile omaselt mõrkjas, veidi rohune. Keha tundus kerge, järelmaitse hapukas-mõru.

11. Andres - IPA (maltoosast)

12. Mart R - Witsa- Smash lager

11. Andres - IPA - õlle aluseks oli St Peters IPA komplekt, mida oli täiendatud linnaseekstratiga ning mitmete humalatega. Tulemuseks oli püsiva vahuga, sügava punaka tooniga õlu. Aroom oli värske, lilleline, veidi magus ning parajalt intensiivne. Maitses tuli esile nii mõrkjus kui ka magusus. Järelmaitse oli kerge ning kuivapoolne. 

12. Mart R (Aespan kodupruul) - Witsa - klaasis oli õlu üpris selge, vahukiht veidi tagasihoidlik. Aroom oli pigem magus ning ka maitses tulid linnased humalate mõrkjuse kõrval kenasti esile. Õlle keha oli kerge ning järelmaitse mõrkjas-hapu.

13. Mart S - Peedu - Brown (india) ale

14. Ryan - IPA

13. Mart S (Kitseküla pruulikoda) - Peedu - õlu sai oma nime umbes 5 sekundi jooksul antud ürituse ajal. Õlle värvus oli klaasis punakas-pruun ning seda kattis kohev ja pehme vahukiht. Aroomis tuli lisaks magusale välja ka suitsuseid noote. Stiilile omaselt oli maitse magus, kerge hapuka varjundiga. Humalaid väga tunda polnud ning järelmaitses jättis õlu suu pigem kuivaks.

14. Ryan - IPA - kergelt hägune, punakas-pruuni tooniga õlu. Aroomis oli tunda vihjeid rohust, lilledest ja millestki magusast. Maitse oli stiilile omaselt mõrkjas ja värskendav. Õlle keha oli keskmine ning järelmaitse mõrjas. Tegemist oli minu arvates üpris klassikalise ning stiilipuhta American IPA'ga.

15. Erling - White stout

16. Alar - Must Maagia - Schwarzbier

15. Erling (E.T. brewery) - White stout - õlu oli pakendatud suurde 2L pudelisse. Tegemist oli äärmiselt huvitava katsetusega valmistada heledat stouti. Värvuseks ütleks ma midagi kuldse-punaka vahepealset. Õlle aroom oli huvitav, tunda oli kamashokolaadi, kakaod ja veidi midagi piimast (lacto). Maitse oli hapukas, läbi käis kerge kohvine maitse (meenutas kohviga täidetud komme) ja mõrkjas. Suus tundus õlu veidi vesine ning järelmaitse oli kuiv. Kokkuvõttes oli tegemist eriskummalise ning ebatraditsioonilise lähenemisega stoudile ning tulemus oli huvitav.

16. Alar (nanoPruul) - Must Maagia - nagu nimi kui ka stiil vihjavad, oli õlu klaasis süsimust. Kerge pruunikas, kuid tagasihoidlik vaht kippus kiiresti taanduma. Aroomis oli tunda kohvi ning veidi kõrbenud suhkrut. Maitse oli suhteliselt tasakaalus, magus-mõrkjas ning ka kergelt hapu. 

17. Sulev - Tume Suitsuõlu ÖÖÖ

18. Mart R - KAPP - Baltic porter

17. Sulev - Tume Suitsuõlu ÖÖÖ - värvuselt pruunikas-must, aroom suitsune, karamelline, šokolaadine. Maitse oli peamiselt hapukas, läbi käis ka magusus. 

18. Mart R (Aespan kodupruul) - KAPP - õlu oli klaasis hägune, pruunika tooniga. Aroom oli magus, linnaseline ning karamelline. Maitse oli pigem kuiv ning hapukas, sekka veidi mõrkjust. Õlle keha tundus keskpärane.

19. Hans - Jõuluvõluõlu - Christmas ale

20. Kristjan&Mirko - Piimahammas - Stout

19. Hans (Prüülike pruulikoda) - Jõuluvõluõlu - välimuselt pruunikas, vähese vahukihiga õlu. Aroomis tuli välja ingveri noote ning magusust. Maitse oli tagasihoidlikult mõrkjas, tunda oli ka alkoholi. Järelmaitse oli mõrkjas-magus.

20. Kristjan&Mirko (Nöösker) - Piimahammas - klaasis oli õlu tuhm must, kerge punaka tooniga. Aroomis oli tunda kohvi ning kondendspiimast magusust. Maitse oli kohviselt mõrkjas-hapu. Ka järelmaitses oli tunda vihjeid kondenspiimast. Õlu oli pudelis seisnud umbes pool aastat.

21. Sulev - Reede 13 - American black IPA

22. Mart S - Udara Stout - Milk stout

21. Sulev - Reede 13 - tegemist oli väga värske õllega, mis selle aasta esimesel päeval alles pudelisse jõudis. Klaasis oli õlu punaka tooniga must ning vahukiht praktiliselt puudus. Aroom oli värske ja humalane (Citra'st). Maitse oli pehme, kohvine ning IPA'le kohaselt humalane. Järelmaitse oli mõrkjas ning keha tundus üle keskmise tugev. 

22. Mart S (Kitseküla pruulikoda) - Udara Stout -  sarnaselt Peedule sai ka see õlu ürituse ajal ca 10 sekundi jooksul omale nime. Seda õlut maitsesime ka novembri kogunemisel, kui see oli veel väga värske. Õlu oli välimuselt tuhmi musta tooniga ning seda kattis kohev ning paks vahukiht. Aroom oli magus ning veidi ehk pärmine. Õlle maitse oli hapukas, tunda oli ka alkoholi. 

23. Tanel&Silver - Lörts ehk kolmandik sulas - Porter

24. Tanel&Silver - Mon Cheri - Šokolaadi-kirsi stout

23. Tanel&Silver (Kalamaja pruulikoda) - Lörts ehk kolmandik sulas - pea olematu vahuga ning peaaegu süsimust õlu. Aroomis võis tunda kohvi ning kakod. Maitse oli mõrkjas ning meenutas peamiselt kohvi. Ka järelmaitse oli mõrkjas.

24. Tanel&Silver (Kalamaja pruulikoda) - Mon Cheri - tume pruunika tooniga, koheva vahuga ning värske ja kirsise aroomiga õlu. Maitse oli peamiselt kuiv, kirsine ja kohvine. Järelmaitse oli hapukas ning püsis suus hästi.

25. Sulev - Ameerika stiilis RED is - Amber ale?

26. Jaanis - Imperial Chocolate Mint stout

25. Sulev - Ameerika stiilis RED is - punaks-pruuni tooniga, hägune ning vähese vahuga rüübe. Aroomis oli tunda linnaseid ning humalate värskust. Humalad tulid välja ka maitses, lisades värskust üldisele magus-hapukale toonile. Järelmaitse oli veidi kuiv ning mõrkjas.

26. Jaanis (Kodupruul) - Imperial Chocolate Mint stout - antud õlu pärineb 2013 aasta novembrist. Klaasis nägi õlu väga kena välja - must, selge, koheva ning püsiva vahuga. Aroom oli nimele omaselt piparmündine, kohvine ja karamelline. Maitse oli peamiselt kuiv ning hapukas, meenutades kohvi. Järelmaitse oli hapu ning keha üle keskmise tugev.

27. Sori Brewing - Coffe Break Imperial stout

28. Andres - Zootehnik - Steam lager

27. Sori Brewing - Coffe Break Imperial stout - juba klaasi valades tundus õlu veidi tihedama konsistentsiga, võrreldes eelmistega. Õlle vaht oli tume pruun, õlle enda värvus süsimust. Aroom oli kohvine, hapukas ja karamelline. Õlle maitses tuli esile mõrkjus, mis meenutas espresso kohvi ning kakaod. Lisaks oli kohal ka kohvist pärinev hapukus. Suus tundus õlu veidi õline, järelmaitse kohvine, alkoholi väga tunda polnud.
28. Andres - Zootehnik - tegemist oli täitsa isemoodi õllega, mis ajas veidi muutub. Välimuselt hele kollane, hägune ning vähese vahuga. Õlle valmistaja mainis, et praeguseks on tekkinud õllele sõnniku lõhn ja udara maitse. Varem olid need vastupidi. Udara maitse peaks selle jutu järgi siis olema mõrkjas-hapukas (samal ajal higise lehma kujutluspilti peas hoides). Keha oli õllel kerge ja järelmaitse hapukas.

Õhtu lõpuks said kõik kaasavõetud pudelid tühjaks.

Nagu näha, siis õlut oli meil tol õhtul omajagu. Umbes kolme tunniga said kõik õlled proovitud. Sellise tempo juures tekkis mul veidi raskusi midagi väga sisukat oma märkmetesse kirjutada. Nii ma siis avaldasin enamasti muutmata kujul oma märkmed. Vähemalt sai piltide põhjal õhtu dokementeeritud.

Üldiselt võis kokkutulekuga rahule jääda, seltskond oli suurepärane, õlled head ning neid jätkus kõigile. Negatiivse poole pealt jäi õhtut meenutama suur virr-varr, kus päris palju õllestiile käis suust läbi kaootiliselt ning väga palju aega ühele õllele keskenduda ei jäänud. Sellegipoolest jääme ootama veebruari üritust, kus õllestiili teema jääb vabaks ning kindlasti näeme mitmeid huvitavaid katsetusi/eksperimente.