
Kuigi olen saanud tagasisidet, et Steampunk kipub olema üle karboniseerunud, siis oma pudelit avades ma seda ei täheldanud. Eks jahe serveerimise temperatuur aitas kaasa ning vähendas veidi rõhku pudelis. Klaasi jõudis hele, kuldse tooniga, selge ja peaaegu läbipaistev õlu. Tekkis paks, kohev ja suuremulliline vahukiht, mis taandus umbes sõrme paksuseni. Mullid tõusid aktiivselt õlle pinnale.

Maitses tuli esmalt esile mõrkjus, millele järgnes hapukus. Linnaste magusust ei olnud esmalt eriti tunda. Mõrkjus meenutas pigem midagi maalähedast ning tundus oma intensiivsusega antud kergele õllele täitsa paras. Kergelt tuli välja ka tsitruseliselt kuivad noodid, mis tasakaalustasid mõrkjust. Magusus jäi pigem tahaplaanile ning jõudis keelele väikse viivitusega karamelli näol. Järelmaitse oli peamiselt hapukas ja õlle keha kerge. Veidi ehk oli tunda liigset karboniseeritust.
Kokkuvõttes võis antud esimese ametliku ja võõraste seadmetega valmistatud pruuliga enam-vähem rahule jääda. Kindlasti arenguruumi veel on ning uuesti antud õlut valmistades plaanin väiksed korrektuurid sisse viia. Üldpildis oli õlu hapukas-mõrkja maitsega, värske aroomiga ning kerge kehaga. Õlu sobib hästi toidu kõrvale ning ka lihtsalt janu kustutamiseks. Mul on hea meel, et õnnestus eili ja laagri liikide ristamine ning Steampunki maitsest ja aroomist võib leida vihjeid mõlemale õlletüübile.
No comments:
Post a Comment