Nüüd on küll viimane aeg kirjutada Musta Maagia pruuli tulemustest kuna viimane pudel avati umbes nädal tagasi ning muidu kipub antud pruul unustuste hõlma langema. Kuna tegemist oli laager tüüpi õllega, siis veidi pikem ootamine võiks parema lõpptulemuse anda.Klaasi valades tekkis korralik pruunikas vahukiht, mis püsis hästi. Vaht ise oli tihe, peenemulliline ning lõpuks taandus umbes sõrmepaksuseks. Õlu ise oli tuhmi musta värvusega, võib öelda, et isegi süsimust ning ei paistnud kuidagi läbi.
Aroom oli huvitav, tunda oli kohvist, kakaost ja kergelt kõrbenud suhkrust nüanssi. Omal kohal oli ka karamell ning kerge suitsune vihje.
Õlle maitse oli üldiselt hapukas-mõrkjas. Kui õlu oli veel värske, siis magusust oli rohkem. Praegu oli magusus tahaplaanile jäänud ning hapukus rohkem esile tulnud. Maitsed tundusid kenasti tasakaalus olema ning üldpilt oli mahe. Maitsetest tuli esile magusat karamelli, mis meenutas veidi kukekommi. Lisaks oli vihjeid kohvist ning veidi midagi puist. Õlle keha tundus olevat keskpärane. Järelmaitse oli kakaone ja magus ning jäi keelele kenasti püsima.Kokkuvõttes võib antud pruuliga rahule jääda. Kui päris aus olla, siis värskemana meeldis õlu veidi rohkem, kuna linnaste magusus tuli paremini esile. Kuid ka praegu olid maitsed tasakaalus, šhokolaadi linnastele omaselt oli tunda kakaod. Üldiselt jättis õlu hapukas-mõrkja mulje, mistõttu Xingu't ta enam lõpuks ei meenutanud.
Positiivsest küljest õnnestus mu plaan veidi tugevama kehaga mahe ja lihtsalt joodav õlu valmistada. Midagi negatiivset on raske välja tuua. Ehk oleks võinud magusust rohkem olla.
Antud õlu oli hea vaheldus mõrkjamatele stoutidele ja porteritele ning kindlasti on tegemist retseptiga, mida tasuks edasi arendama hakata. Pärmi ning humalatega võis rahule jääda, järgmine kord muudaks pigem veidi linnaste valikut.
No comments:
Post a Comment