Troopika näol oli tegemist eksperimendiga, kus esmakordselt kasutasin üli-intensiivse aroomiga (põhinedes foorumitest leitud arvamustele) Mosaic humalaid. Dry-hop'i kulus kahe kääritustünni peale kokku 80g ning pärast villimist settis õlu üpris kiiresti ka toatemperatuuril selgeks. Pudelite kirjude siltide disaini eest vastutas seekord mu 2,5 aastane poeg ning tulemus sobis hästi kokku õlle nimega.Klaasi valades kattis õlut pehme, tihe ning püsiv vahukiht. Vahu taandudes jäi klaasi külgedele jäljed. Õlle värvus oli punakas, veidi punast kulda meenutav. Õlu paistis hästi läbi ning oli selge.
Aroomis tungis esmalt esile magusus, mis meenutas troopilisi puuvilju (siit pärineb ka õlle nimi). Lisaks oli kergelt tunda ka linnaselist magusat ning humalate üldist värskust. Peab tõdema, et Mosaic humalate aroom oli tõesti intensiivne ning jättis kõik muud aroominüansid oma varju.
Lõpuks õlut maitstes jäi esmalt keelele kerge hapukus, millest rullus üle keskpärane mõrkjus. 43 arvutuslikku IBU tundus olevat paras mõrkjuse tase antud õllele. Maitses võis tajuda lisaks midagi puuviljast, veidi vaigust ja kergelt teravat. Õlle soojenedes tuli välja ka vaikseid vihjeid alkoholist, mida antud õlles oli 6,5% kogumahust. Õlle järelmaitse oli mõrkjas ning jättis keele veidi karedaks. Keha oli kergemapoolne.Kokkuvõttes jäin antud eksperimendiga rahule. Sain hea ettekujutuse Mosaic humalate aroomist ning maitsest. Ka õlu üldiselt oli meeldiv, kerge juua ning pakkus huvitava maitseelamuse. Kuna magusus domineeris aroomis ning ka maitse jättis puuviljase mulje, siis õlu ei mõjunud väga karge ega värskendavana. Ka teised, kes antud õlut maitsesid, arvasid, et aroom jättis liiga magusa mulje ning maitses jäi puudu värskusest.
Seda kõike arvesse võttes muudaksin järgmise katsetuse ajal veidi retsepti. Hea meelega lisaks veidi mõrudust ning dry-hop'is kasutaks rohkem teisi humalaid. Nii tuleks ilmselt välja hoopis erinev õlu, kuid kodupruulijatele ongi just sellised katsetused huvipakkuvad.
No comments:
Post a Comment