
Klaasis paistis õlu süsimust ning läbipaistmatu. Vastu valgust vaadates võis näha kerget tumepunakat helki. Klaasi valades tekkis paks vahukiht, mis aeglaselt taanduma hakkas ning jäljed klaasile jättis. Lõpuks jäi õlle katma paari sõrmepaksune pruunikas, kohev ning kreemjas vaht.
Aroom oli õllel väga mitmekülgne. Tunda oli kohvist, kakaost ning veidi karamellilisi vihjeid. Lisaks oli esindatud nelk, muskaatpähkel ja ingver. Sõltuvalt degusteerija haistmismeelest võis tunda veel teisigi aroominüansse, mida minu nina enam kinni ei püüdnud.

Kokkuvõttes oli tegemist eriskummalise õllega. Maitses ning aroomis oli segunenud palju komponente ning kõigi maitse-eelistustele ei pruugi taoline kooslus sobida. Õlu pakkus avastamisrõõmu ning väga vaheldusrikast maitsekogemust. Paraku tundub, et lisanditega olin veidi liiale läinud ning kõik kasutatud maitseained ei tulnud piisavalt esile. Lisaks tundub, et erinevad vürtsid ja maitseained domineerivad kokkuvõttes liialt ning linnaste ja humalate panus jäi tahaplaanile. Ilmselt oli liialt ambitsioonikas retsepti kokku pannes ning järgmise sarnase pruuli puhul võiks osa maitseainetest jätta kõrvale. Nii saaks veidi 'puhtama' ning konkreetsema õlle. Praegune õlu sobib ideaalselt magustoidu kõrvale ning suhteliselt intensiivsete maitsete tõttu piisaks 1-2 pudelist.
Kas on plaanis kunagi veel Rudolph-i teha, meeldis väga?
ReplyDelete