XIV pruuli hinnang: Saazon 2.0

Nüüd on paras aeg kirjutada lähemalt oma nn parandatud Saazoni versioonist numbriga 2.0. Eesmärgiks võtsin täiustada õlle keha ning natuke humalate ning pärmiga mängida. Nagu minu antud pruuli postitusest võib lugeda, siis mulle vähemalt tundus, et algselt lisatud pärm Safbrew S-33 päris lõpuni ei käärinud. Seega käärimise lõpus lisasin veel S-04 pärmi. Sellest hoolimata jäi õlle lõpptihedus suhteliselt kõrge (1.019). Arvatavasti võis siin põhjuseks olla minu kõrgema temperatuuriga meskimine, mis keha pidi parandama.

Aga nüüd õlle juurde. Klaasi valades on õlu veel natuke hägune, jahedas on ta alla kahe nädala jõudnud seista. Õlle värvus on õrnalt oranžikas ning merevaigune ehk. Pinnale kerkib piisavalt mulle. Klaasi valades ei õnnestunud keha vahumütsi tekitada ning ka see vähene vahukiht ei tahtnud hästi püsida. Meskimise ajal lisasin odra helbeid, mis peaksid vahtu parandama, aga seekord nii ei läinud.

Lõhna poolest on õlu magus. Dry-hopi käigus lisatud Hersbrucker humalaid väga tunda ei ole. Aroomis domineerib midagi magusat, ehk karamelli.

Maitse on õllel esmalt hapukas, millele järgneb vähe tugevam mõrudus. Kuigi õlle IBU on tagasihoidlikud 17, on midagi siiski tunda. Järelmaitse on pigem hapukas. Tervet õlle maitset läbib linnastest pärinev magusus, mis kajastub ka plaanitust kõrgemas lõpptiheduses. Seega on kogu õlle bukett magus-hapukas-mõru. Ka antud omaduste intensiivsused jäävad samasse järjekorda. Keha tundub olevat keskpärane, ehk natuke tugevam.

Kokkuvõttes on tegemist magusapoolse lihtsa maitsega õllega, kus võiks olla magusa tasakaalustamiseks rohkem humalaid. Kõrgemal temperatuuril meskides paranes kindlasti õlle keha, kuid kannatas seevastu maitse. Ilmselt järgmine kord, kui üritan veelkord seda õlut pruulida, vaatan kogu protsessi üle. Pärmi osas võiks proovida US-05't, mis peaks tagama madalama lõpptiheduse.

Praeguseks kõik, loodan, et saan tulevikus ka Saazon 3.0 kohta kirjutada. Järgmisena tuleb oodata IPA valmimist.