Kokkuvõte Haapsalu I Käsitööõlle festivalist

Viimasel augusti laupäeval toimus Haapsalus esimene käsitööõllede festival. Ka nanoPruul otsustas end tuulutada ning Haapsalus oma õllesid tutvustada. Ürituse formaat oli üpriski sarnane möödunud aastal Tallinnas toimunud Käsitööõllede festivalile, kus külastajad said žetoonide eest endale väikse topsi õlut maitsmiseks lunastada.

Seekord olime endaga kaasa võtnud:

• Must lammas - Brown ale (4,0%)
• Vöötkakk - Sweet stout (4,5%)
• Steampunk - California Common beer (4,9%)
• Aafrika - Amber ale (4,2%)
• Pelgulinna õlu - American Blond ale (4,3%)
• Pelgulinna õlu greibiga - American Blond ale (4,7%)

nanoPruuli lett oli seekord lakooniline ning praktiline. Tänu tuulisele ja veidi külmavõitu ilmale püsisid õlled lauapeal kenasti jahedad.

Üritus algas juba kell 16:00 ning planeeritud lõpuaeg oli 00:00. Seega tõotas tulla pikk õhtu õllehuviliste seltsis. Külastajaid jagus terveks õhtuks ning suuremat tunglemist lettide ees polnud. Seega oli rohkem aega külastajatega pikemalt vestelda, oma pruule tutvustada ning ka teiste pruulijatega elu üle arutleda.

Kuna enamus osalejaist olid samal õhtul koju tagasi sõitmas, siis ei tekkinud võimalust kohapeal üksteise pruule maitsta. Seega toimus aktiivne õllede vahetus pruulmeistrite vahel. 

nanoPruuli õlledest olid tol õhtul vaieldamatult populaarseimad greibiga rikastatud Pelgulinna õlu, ameerikapärane brown ale Must lammas ning mahe amber eil Aafrika.

Vahepeal tegin festivali platsil kiire tiiru ning jäädvustasin ka teised osalejad oma kaamerasse. Kuna peamine aeg kulus oma leti taga tegutsemisele, siis paraku pikemaks jutuks ning õlledega tutvumiseks väga aega polnud. Sellegipoolest saab piltidelt kiire ülevaate kõigist osalejatest:

Nöösker oli kohal nii ametlku kui ka koduste pruulidega, mis olid sobitatud kaasavõetud suupistetega.

Kalamaja pruulikoda tutvustas üritusel oma uuimat ingveri õlut Singer-Ginger. Lisaks pakuti Mister Yum'i ning Miss Haizon'it.

Raba pruulikoda oli kohale vedanud külmkapi, mis oli täidetud ametlike pruulidega Uus pruut, Pipramari, Santlaager ning lisaks mitmete prototüüpõlledega.

Ühe laua taha olid end sõbralikult ära mahutanud Munga pruulikoda ning Haapsalu käsitööõlu.

Pruulikekus Gambrinus oli oma letile laotanud erinevad linnaste näidised ning muud pruulimiseks vajalikud tarvikud.

Tanker oli festivaliks valmis saanud uue pruuli Legendaarne 13. Stiililt oli tegemist witbier'iga ning kellele see jäi liiga mahedaks, said kraanist Reloaded IPA't proovida. 

Jaanihanso siidrid olid ühe katuse all Uba ja Humal õllepoe enda Pilsneriga.

Sori pruulikoja lett oli väga kirju. Lisaks nende oma pruulidele sai sealt samast ka Toht käsitööõllesid ning Vormsi pruulikoja toodangut proovida. Valik oli lai, õlut tuli nii kraanist kui ka pudelist.

Voldi pruulikoda oli lagedale tulnud vist suurima õllevalikuga. Ise ma neid kokku ei lugenud aga kuuldavasti pakuti 12 eri sorti õlut. Pole ime, et nende leti ette oli kogunenud kõige suurem rahvahulk ning sobivat hetke pildistamiseks pidin kannatlikult ootama.

Kui ma Käbliku laua juurde jõudsin, siis hakkaid nende varud juba otsa saama. Enne üritust olid nad Facebookis kuulutanud, et võtavad lausa 10 eri sorti õlut kaasa. Mul õnnestus nendega vahetust teha ning üks El Mosaico endale koju võtta.

Pühaste lett oli selleks ajaks, kui mina sinna jõudsin, tühjaks tehtud. Sellegipoolest oli võimalik endale stiilne pruulikoja särk muretseda.

nanoPruul jäi üritusega rahule, kasulik tagasiside aitab meil paremini hetkel arendamises olevaid retsepte täiustada. Hea meel oli tõdeda, et ka väljaspool Tallinna ollakse kuuldud meie väiksest ettevõtmisest. Kõige kannatlikumad ning tõsised õllehuvilised said meie leti juures maitsta ka ühte barley wine katsetust, mis ei olnud veel täielikult valmis.

Kokkuvõttes võib öelda, et ka väiksemates linnades (peale Tallinna ning Tartu) on võimalik üpris spetsiifilist käsitööõllede fetivali korraldada. Ma ei imestaks, kui veidi rohkema reklaamiga järgmine aasta festivali plats terveks õhtuks paksult õllehuvilistega täidetakse. Õllede valik oli ju eksklusiivne ning külastajatel oli võimalus proovida õllesid, mida niisama kätte ei juhtu.

Kokkuvõte Vanamõisa Käsitöölaadast 2015

Meie õllevalik sel korral

22. augustil toimus Vanamõisa järjekordne käsitöölaat, millest meie ka juba kolmandat aastat järjest osa võtsime. Seekord paiknesime Eesti Toidutelgi kõrval, kuna jäime registreerimisega natuke hiljaks ja toidutelgis olid kohad juba hõivatud. Sellel aastal oli käsitöölaadal ka rekordarv kauplejaid ja külastajaid.

Varasemast kogemusest teadsime, et sellel laadal käib rahvast palju, seega panime rõhku juba varem järgi proovitud headele retseptidele ning üritasime oma õllevalikud piirata, et õllede tutvustamise oleks lihtsam. Kaasa sai meil viis erinevat õlut ja üks siider:

• Pelgulinna õlu Eripruul Greibiga
• Troopika
• Aafrika
• Vöötkakk
• Must lammas
• Õun siider

Vanamõisa käsitöölaadale saab suurem osa asju ära viia eelmise päeva õhtul. Seda võimalust kasutasime meiegi ning viisime laua ja varjualuse juba eelneval õhtul kohapeale ära, et järgmisel hommikul oleks autos rohkem ruumi õllele. Nagu kõikide laatadega tavaks saanud, pakkisime auto täis juba eelmise päeva õhtul.

Esinduslett nägi välja nii, nagu meile juba tavaks on saanud

Laada päeva hommikul startisime varakult, et vältida suuremat ootamist. Laadaplatsile jõudsime natuke peale 7 ja pakkisime kõik asjad ilusti lahti. Juba varakult märkasime ka teisi käsitööõllede tootjaid, kes osalesid Vanamõisa laadal esimest korda. Meie lähedal olid oma letid üles seadnud Tanker, Õllevõlur ja Kochi aidad. Suuremale konkurentsile vaatamata jätkus kõigile palju külastajaid ja huvi meie õllede vastu oli suur.

Kuigi laat avati alles kella 10st, käis juba enne seda platsil palju külastajaid uudistamas. Ilm oli terve päeva väga ilus ja päikesepaisteline. Hommikupoole liikus rahvast vähem aga kella edasi liikudes tuli ka külastajaid juurde. Nagu Vanamõisa laadal ikka, oli külastajaid väga palju ja huvi õlle vastu väga suur. Paljud kiitsid meie omapäraseid silte ja nii mõnelegi saime seletada, kust need õllenimed pärit on. Sel aastal pakkusime esimest korda võimalust soetada meie toodangu kuuspakk, mille vastu paljud külastajad huvi tundsid. Kohtasime palju juba tuttavaid nägusid nii Vanamõisa kui ka muudelt laatadelt, ja tutvusime paljude toredate uute inimestega. Südant soojendav oli kuulda, et nii mõnigi juba varasematel aastatel meie väljapanekut külastanud inimene tuli meid ka sellel aastal spetsiaalselt otsima :)

Tühjad kastid kogunesid telgi taha nurka

Laadapäev oli väga pikk ja kell 18 hakati otsi kokku tõmbama. Ka meie pakkisime oma tühjade kastide hunniku autosse ja siirdusime rahulolevatena koju tagasi. See oli üks ütlemata tore ja töine päev, kus kohtusime paljude vahvate inimestega ja saime väga kasulikku tagasisidet oma õllede kohta. Kokkuvõttes jäime Vanamõisa käsitöölaadaga väga rahule ja kui õnnestub, siis osaleme järgmine aasta kindlasti veel.

Kokkuvõte Rannarahva Festivalist Viimsis

Meie seekordne lett

11ndal juulil toimus Viimsis Vabaõhumuuseumis Rannarahva festival. Kuna meil oli juuli alguseks mitu uut õlut valmis saanud, siis otsustasime antud festivalil osaleda ning oma uusi pruule tutvustada. Seekord tahtsime festivaliks/laadaks olla paremini ette valmistunud ning muretsesime lõpuks endale ühe varjualuse. Seniajani olime hakkama saanud ilma, kuid sel korral lubas ilmaennustus vägagi muutlikku laadailma. Veidi etteruttavalt võib ära märkida, et päeva jooksul tuli korralikult vihma ning ilma varjualuseta oleks väga ebamugav olnud.

Pudelite paigutusel lähtusime juba väljakujunenud stiilist

Auto laadisin laada jaoks täis juba eelneval õhtul. Aega võttis see omajagu ning lõpuks oli auto laeni täis laotud igasugust kola. Kuna varasem kogemus Viimsi Vabaõhumuuseumide üritustest puudus, siis ei omanud me ettekujutust külastajate arvust ning igaks-juhuks võtsime pigem rohkem õlut kaasa.

Uutest pruulidest olid esindatud:

• Aafrika - amber ale - 4,7% -  tasakaalus maitsega ning tsitruselite humalatega tasakaalus rüübe
• Apelsin - pale ale - 5,1% - magusapoolne, puuviljane ning apelsini ja mandariiniste nootidega lihte õlu
• Särtsakas Sisalik - IPA - 7,1% IBU 72 - tsitruseline, värske aroomiga, tugev IPA

Letitagune koos külmakastidega, ülejäänud õlled on
katete all varjus

Lisaks haarasin kaasa keldris lebavad kastid kevadistest pruulidest: Tuulispask, Pööripäev, Kes ütles mjäu, Steampunk, Õun siider. 

Laadapäeva hommikul saime oma esindusleti kiirelt üles. Festival algas nagu iga laat pigem vähese külastajate hulgaga. Keskpäevaks jäi rahva hulk endiselt väikseks. Alles peale lõunat tekkisid mõned tihedamad hetked kuid üldpildis jäi külastajate arv lahjaks. 

Sellest hoolimata õnnestus meil oma õllesid paljudele huvilistele tutvustada. Seekord oli ka rohkem aega pruulimishuvilistega pikemalt vestelda. Vaieldamatult kõige populaaarsemaks õlleks osutus Aafrika oma tasakaalus maitse ning mõõduka mõrkjuse tõttu. Õllede otsasaamist ei olnud karta. Kõigest need, mida olin 1-2 kasti kaasa võtnud, said mingil hetkel otsa. 

Simmanil oli rahvast vähevõitu

Peale laata oli väike paus, mille ajal saime veidi keha kinnitada ning oma letitagust korrastada. Õhtupoole algas Vabaõhumuuseumis simman ning muutsime veidi ka oma suunitlust. Õllede maitsmine jäi pigem tahaplaanile ning peamiselt tegelesime piduliste topside täitmisega, pakkudest suurtootjate õlledele veidi vaheldust.

Pikk päev koos laada ning simmaniga oli äärmiselt väsitav. Sisuliselt olime 12 tundi jalgadel, suhtlesime huvilistega ning tutvustasime oma õllesid. Üritusega võis peaaegu rahule jääda kui olnuks külastajaid veidi rohkem. Sellegipoolest asukohal ning ürituse ideel potentsiaali on ning loodetavasti õnnestub meil ka järgmisel aastal kohal olla. 

Kodupruulijate 20. kokkutulek - Saunaõlle võistlus

Õllesõbrad vestlusringis

Juuli esimesel reedel toimus meie kauaoodatud saunaõlle võistlus. Ürituse toimumiskohaks valisime Ristiku tänaval asuva tõelise puuküttega sauna, mille omanik oli väga positiivselt meelestatud meie üritust võõrustama. Lisainfot saunast leiab www.suhtesepp.com. Algselt oli meil plaanis läbi viia traditsiooniline kodupruulijate kokkutulek võistluse vormis ning parimaid auhindadega meels pidada. Umbes kuu aega enne üritust tekkis võimalus kaasata ka enamus Eesti väikepruulikodasid, kelle esitatud õllede hulgast valisime parima saunaks sobiva õlle välja. Nii kasvaski meie algne väike üritus veidi suuremaks, peamiselt õllede valiku poolest.

Esmalt käin läbi hinnatud kodupruulid, mida seekord oli kokku 9. Artikli lõpuosas anna kiire ülevaate ka ametlike pruulikodade õllede hindamisest.

1. Kes ütles mjäu?

2. Lemon Summer Blond

1. Alar (nanoPruul) - Kes ütles mjäu? (ABV 2,9%)
Esimesena võtsime ette kõige lahjema, minu versiooni heast saunaõllest. Tegemist oli lahja ning kerge IPA laadse rüüpega. Õlu oli klaasis üpris selge, oranžikas-kuldse tooninga ning vähese vahuga. Aroom jäi pigem tagasihoidlikuks, meenutades veidi heina. Maitses domineeris küllaltki tugev mõrkjus, mida täiendas kerge hapukus. Kuna õlle keha oli väga kerge, siis tuli humalate mõrudus veelgi esile. Järelmaitse oli pigem hapu ning gaasi oli õlles üle keskmise.
2. Sulev - Lemon Summer Blond (ABV 3,2%)
Suvine blond stiilis valmistatud õlu oli hele kuld-kollase tooniga, selge ning püsiva vahukihiga. Aroom oli värske, tsitruseline ning keskpärase intensiivsusega. Õllele andis palju juurde lisatud bergamoti koor ning mahl. Maitses oli esmalt tunda mõrkjas-hapukat, mis oli greibise ning puuviljase varjundiga. Järelmaitse oli kuivapoolne ning mõrkjas, õlle keha oli kerge ning gaasi parajalt.

3. Pehmo

4. Peet

3. Kristjan - Pehmo (ABV 3,8%)
Antud õlle näol oli tegemist unustuste hõlma vajunud mild stiiliga. Klaasis oli õlu must, kerge punaka helgiga. Vahukiht jäi tagasihoidlikuks ning ei püsinud väga hästi. Aroomis tulid välja šokolaadised, kakaosed ning magusad noodid. Maitse oli peamiselt hapukas, mõrkjust jäi väga tagasihoidlikuks (17 IBU). Lisaks võis tunda vihjeid küpsistest ning kakaost. Suus tundus õlu veidi vesine, gaasi oli alla keskmise ning järelmaitse pigem hapukas.
4. Tanel (Kalamaja pruulikoda) - Peet (4,6%)
Kuigi Tanelit ennast meie üritusel kohal polnud, jõudsid ta õlled kenasti meie lauale. Tegemist oli üpris huvitava katsetusega nisuõlle ja peedi ristamisega. Klaasis oli õlu oranžikas, üpris hägune ning tagasihoidliku vahukihiga. Aroom oli sidruniline, hapukas ning maalähedane. Nisuõllele omaselt oli ka maitse hapukas, pigem maalähedane ning tunda oli ka peedi panust. Õlle keha oli kerge, gaasi alla keskmise ning järelmaitse oli maalähedane ja hapukas. Naljaka kommentaarina ütles keegi lauast, et "tegemist on hea matuseõllega".

5. Sauna Semu

6. Visa Maestro

5. Roland (Kiisa pruulikoda) - Sauna Semu (ABV 4,7%)
Ka Kiisa pruulikoja esindajal ei õnnestunud meie üritusele jõuda. Kuid saunaõlle olid nad meile kohale toimetanud. Stiililt oli tegemist kolsch õllega ning nimigi oli sauna jaoks väga sobiv. Õlu oli klaasis peaaegu selge, oranžikas-kollase tooniga ning püsimatu vahuga. Aroom jäi pigem tagasihoidlikuks ning tunda oli hapukust. Maitse oli üpris sarnane aroomile, peamiselt kuiv ning hapukas. Klaasi soojenedes tundsin ka hästi kergelt alkoholi maitset. Õlle keha oli keskpärane, järelmaitse mõrkjas ning karboniseeritud oli õlu pigem nõrgalt.
6. Silver (Kalamaja pruulikoda) - Visa Maestro (ABV 5,0%)
Järgmisena avasime Silveri pale ale, mis oma värskusega peaks hästi sauna sobima. Välimuselt oli õlu eelmisest veidi tumedama oranžikas-kollase tooniga, kergelt hägune ning koheva ja püsiva vahuga. Aroom oli värskendav, intensiivne ning tsitruseline. Humalatest oli kasutatud East Kent Goldings ning Cascade humalaid. Õlle maitses tuli välja värskendav hapukas-mõrkjus, meenutades puuvilju ning täpsemalt tsitruselisi. Keha oli õllel pigem kerge ning järelmaitse mõrkjas.

7. Apelsini mehikene

8. Leili Saun

7. Jaan - Apelsini mehikene (ABV ~5%)
Järgmine õlu erines eelmistest esiteks suure valge pudeli poolest, mistõttu võis silmata õlle sees ka hulpivat apelsini koore tükki. Korki maha väänates oli kohe selge, et gaasi on õlles palju. Pudeli toimetasime suurema õnnetuse vältimiseks kohe sauna pesuruumi, kus suurem gaas pudelist välja meelitati. Kui õlu lõpuks klaasi jõudis, siis oli see pigem hägune, vaht ei tahtnud eriti püsida ning värvus oli oranžikas. Aroomis tuli väga tugevalt välja apelsin, lisaks magusus ning mahlakus. Ka õlle maitse oli tugevalt apelsinine ning mõrkjas, sekka veidi hapukust ning puuviljasust. Õlle keha oli pigem raske, järelmaitse apelsinine ning mõru. Gaasi oli pärast väikest purskaevu etendust alles jäänud täpselt parajalt.
8. Hans (Prüülike pruulikoda) - Leili Saun (ABV 5,8%)
Kuigi algselt võib selle õlle stiiliks pidada tavalist pale ale, siis tänu rohketele lisanditele oleks seda õigem nimetada Estonian pale ale või forest pale ale. Seda kõike seetõttu, et Hans kasutas pruulimisel mitmeid metsast korjatud taimi/võrseid/lehti. Klaasis oli õlu peaaegu selge, punakas-pruuni tooniga ning vähese püsimatu vahuga. Aroom meenutas tõelist metsa, tunda võis kaske, kadakat, värskust ning veidi magusat. Õlle maitse jäi peamiselt mõrkjaks ning veidi puiseks. Lisaks oli esindatud segu mitmetest taimedest ning üldine värskus. Kergelt oli tunda ka alkoholi. Õlle järelmaitse oli hapukas, gaasi parajalt ja keha keskpärane.

                                                                    9. Kelly, Priit ja Tarmo - Blond Orange (ABV 6%)

9. Blond Orange

Viimasena jäi veel maitsta selle õhtu kõige kangem saunaõlu, stiililt blond ale. Õlle retsepti ning koostisosad oli valinud Kelly ning Priit ja Tarmo pruulisid selle valmis. Klaasis tundus õlu üpris selge ning kuld-kollase tooniga. Aroom oli värskendav, tunda võis küll apelsini aga humalad jäi tahaplaanile. Maitses domineeris mõrkjus, mida täiendas puuviljane magusus. Üldpilt oli värske ning tunda võis kerget alkoholi maitset. Õlle keha oli keskpärane, karboniseeritud alla keskmise ning järelmaitse pigem hapukas.

Õlled valati ettevaatlikult kaasi

Kui kõik kodused pruulid olid läbinud proovimise ringi, seadsid esimesed julgemad oma sammud sauna. Mina lõin samal ajal punktid kokku. Peale esimest saunaringi kuulutasime kodupruulijate võistluse tulemused välja. Kuid enne, kui õllede pingerivi avaldasime, oli vaja välja anda mõned eriauhinnad:

Kõige suvisema särgi eest anti eripreemia

• Kelly - Esimene naine, kes osales meie kokkutulekul mitte ainult degusteerijana, vaid oli osaline ka õlle valmistamisel. Auhinnaks oli pudel vahuveini.
• Jaan - Kõige ekstreemsem, vahutavam, eriskummaline õlu. Auhinnaks Pruulmeistrite T-särk.
• Sulev - Kõige jutukam (uuringute järgi kuni 70% lauas toimuvast vestlusest tuleb tema suust) ning lisaks ka kõige suvisema särgiga osaleja. Auhinnaks Pruulmeistrite T-särk.

Edasi liikusime juba antud õhtul degusteeritud õllede pingerivi avalikustama ning auhindu jagus lausa neljale õllele:

• I koht - Leili Saun - auhinnaks 6-pakk õlut, Põhjala õlleklaasid ning vahuvein.
• II koht - Blond Orange - auhinnaks 6-pakk õlut ja Lehe õlleklaasid.
• III koht - Visa Maestro - auhinnaks 6-pakk õlut ja Tankeri T-särk.
• IX koht (viimane) - Apelsini mehikene - auhinnaks vahuvein.

Kogu pingerivi võistluse tulemustest leiab allolevast tabelist:

Kodupruulide paremusjärjestuse väljakuulutamine

Sellega oli meie ürituse esimene osa lõppenud. Edasi tegime väikse saunaringi ning valmistasime end ette ametlike pruulikodade õllede hindamiseks. Meile olid oma õlled saatnud 8 pruulikoda. Kui Valmiermuiža välja jätta, siis peaaegu kõik Eestis tegutsevad väikepruulikojad olid esindatud. Erapooletu hindamise tagamiseks toimus seekord maitsmine pimedegustatsiooni teel, mistõttu võib hinnetest nii mõndagi huvitavat välja lugeda. Kirjutan siinkohal lühidalt omapoolse iseloomustuse degusteerimise järjekorras välja valatud õlledele:

1. Muraste Murdja

2. Amber Lager

1. Õllevõlur - Muraste Murdja (ABV 5,2%)

Klaasis oli õlu hele kollase tooniga, selge ning heleda vahuga. Aroomis tuli esile hapukus, banaan, puuvili ning tsitruselised. Maitse oli mahedalt ja nisuõllele omaselt hapukas, kergelt mõrkjas ning veidi kuiv. Keha oli kerge ning järelmaitse hapukas.

2. Genika - Amber Lager (ABV 4,8%)

Püsimatu vahuga, kergelt hägune ning punakas-pruuni tooniga õlu. Aroom oli pigem tagasihoidlik ning kergelt karamelliselt magus. Maitses tulid esile mõrkjas-hapukus, linnaselisus ning mingi ebaharilik nüanss. Õlle keha oli kerge, gaasi parajalt ning järelmaitse üpris kuiv.

4. F-Hoone

3. Sume Summer

3. Tanker - Sume Summer (ABV 4,8%)

Järgmine õlu oli punakas-pruuni tooniga, pigem hägune ning püsimatu vahuga. Aroom oli looduslik, värske, meenutas metsa ning humalat oli vähe tunda. Maitse oli mõrkjas, kergelt hapukas, värskendav ja tunda oli 'C' humalate värskust ning tsitruselisi noote. Karboniseeritud oli õlu üle keskmise, keha keskpärane ning järelmaitse mõrkjas.

4. Põhjala - F-Hoone (ABV 4,1%)

Klaasis oli õlu tagasihoidliku vahukihiga, kergelt hägune ning punaks-pruuni tooniga. Aroom oli väga intensiivne, tunda oli värskust, greibist tsitruselist ning puuvilju. Maitse oli kuivalt mõrkjas, aroomis esile tulnud puuviljasust väga tunda polnud. Õlle keha oli veidi alla keskmise, gaasi parajalt ning järelmaitse tsitruseliselt mõrkjas. Millegipärast tundus, et mahlane ning greibine aroom ei kajastunud maitses ootuspärasel tasemel.

5. 32. August

6. Vormsi Enn

5. Lehe - 32. August (ABV 4,2%)

Õlu oli väga selge, kuldse tooniga ning pigem tagasihoidliku vahukihiga. Aroomis oli tunda humalate värskust, kuid intensiivsusest jäi ehk väheks. Maitse oli peamiselt hapukas-mõrkjas, kus hapukus meenutas sidrunit. Suus tundus õlu pigem kuivapoolne. Keha oli keskpärane, järelmaitse mõrkjas ning gaasi üle keskmise.

6. Vormsi - Vormsi Enn (ABV 4,5%)

Välimuselt oli õlu hele kuld-kollane, selge ning heleda vahuga. Aroom oli magusapoolne, meenutades puuvilju ning veidi marju, kuid jäädes üldiselt tagasihoidlikuks. Maitses oli esindatud hapukus ning magusus, mõjudes tõeliselt värskendavalt. Õlle keha oli kerge, gaasi parajalt ning järelmaitse hapukas.

7. Gallery of Õllenaut

8. Gaišais

7. Õllenaut - Gallery of Õllenaut (ABV 5,6%)

Klaasis oli õlu selge, kuldse tooniga ning püsimatu vahuga. Aroomis võis tunda leivast hapukust, mida täiendas humalate värskus. Maitses tuli esmalt välja humalate mõrkjus, millele järgnes kerge rukkine hapukus. Gaasi oli õlles alla keskmise, järelmaitse kuiv ning mõrkjas ja keha keskpärane.

8. Valmiermuiža - Gaišais (ABV 5,2%)

Õlu oli selge, kuld-kollase tooniga ning heleda vahukihiga. Aroom oli keskpärase intensiivsusega, linnaseline ning kergelt värskendav. Maitse jäi peamiselt hapukas, mida täiendas mõrkjus humalatest. Karboniseeritud oli õlu üle keskmise, järelmaitse mõrkjas ning keha oli alla keskmise. 

Enne tulemuste teatavaks tegemist tutvustasime kõigile hindajatele valikus olnud õllesid. Andsime ka võimaluse kõigil pakkuda maitstud õllede tootjaid ning õllenimesid. Arvamiste käigus tunti kindlalt ära Muraste Murdja ning Lehe 32. August. Valmiermuiža erines juba pudeli poolest ning mitu osalejat taipasid kohe ära, mis õllega on tegu. 

Lõplikud hinded meie kodupruulijate poolt ametlikele õlledele olid järgmised:

Teistest õlledest eristus üpris selgelt Tankeri verivärske Sume Summer, mida varsti parimatest õllepoodidest võib leida. Teise koha hõivas Põhjala eripruul F-Hoone. Vormsi peatselt müügilettidele jõudev Vormsi Enn saavutas auväärse kolmanda koha. Lätlased seekord meie omade pruulikodade vastu ei saanud ning jäid meie pingerivi lõppu. 

Isetäituv külmkapp, kui riiul kippus tühjaks saama
siis täideti see kõrvalolevatest kastidest uuesti pudelitega

Kokku maitsesime ja hindasime pikal õhtul 17 erinevat õlut. Kui väsitav hindamine oli lõppenud, muutus õhkkond vabamaks. Saunalaval käimiste vahepeal haarati külmkapist erinevaid õllesid, jahutati ennast külmaveetünnis ning hingati värsket õhku tänavanurgal. Hoolimata õlledele antud hinnetest sobis suur enamus neist saunas tarbimiseks ideaalselt. Kodupruulijatega saunas käies ei ole kunagi ohtu, et õlled mingil hetkel otsa saaks. Nii kestis meie saunaõhtu kella 4ni hommikul ning õhtu lõpetamise põhjuseks polnud õllede nappus, pigem tuli lihtsalt väsimus peale. Kõik said kaasa veel mõne pudeli omale meelepärast rüübet järgmisteks päevadeks.

Kokkuvõttes läks meie üritus korda. Ajaliselt tulime kenasti välja ning hindamisel ei pidanud kordagi kiirustama. Laual olnud kerged snäkid hoidsid suurema nälja eemal. Hommikul käisime veel ruume koristamas ning peab tõdema, et pruulijad suudavad puhtust hoida ning korralikult taarat tekitada. Kohtumiseni järgmistel kogunemistel!

Viimased lahkujad saunaõhtult, välja oli juba valge ning kõigil meel hea

Ürituse kordaminekuks toetasid meid:
Pruulikojad: Tanker, Põhjala, Vormsi, Õllevõlur, Õllenaut, Genika, Lehe, Valmiermuiža
Pruulmeistrid
Sulev (Budampex AS)
Suhtesepp.com

L (50.) pruul - Õun (konservist siider)

Siidri valmistamiseks ei ole palju vaja

Aeg-ajalt satub minu pruulide hulka ka mõni maltoosast valmistatud siider. Enamasti võtan taolised katsetused ette mõne ürituse tarbeks, kuna väga tihti küsitakse õlle asemel siidrit. Praeguseks olen Pruulmeistrite poes peaaegu kõik siidri komplektid läbi proovinud ning seekord juhtus kätte Mangrove Jack's õunasiider. Kõik ülejäänud õunasiidrid sealse poe valikust on mul juba ära katsetatud.

Mangrove'i komplektid erinevad teistest esmapilgul oma pakendi järgi. Kui tavaliselt pakendatakse maltoosa metallpurki, siis seekord oli kogu komplekt mahutatud ühte kotti.

Komplekti kuiva poole sisu

Minu abiline siidri valmistamisel

Kui see kott lahti lõigata, siis selgus, et see oli jaotatud kaheks - maltoosa osa ning nn 'kuiv' osa, kus sees oli õpetus, pärm, magusaine ning mingi maitseaine.

Siidri valmistamine oli üpris lihtne, isegi laps saaks sellega hakkama (täiskasvanu juhendamisel ja valvsa pilgu all muidugi). Esmalt valasin maltoosa, kuuma vee ning suhkru kääritustünni. Minu usin abiline segas kõik korralikult läbi. Seejärel valasin ülejäänud tünni külma vett täis. Enne pärmi lisamist tühjendasin tünni magusaine kotikese. Vastavalt oma soovile võib seda vähem lisada. Kuna ma tahtsin valmistada magusamat siidrit, läks kõik, mis komplektiga kaasas oli. Kui pärm oli lisatud, siis kaanetasin tünni ja tõstsin käärima.

Suhteliselt tume vedelik käärima minnas tuli lõpuks välja
hele kuld-kollane

Ühe kilo suhkruga tuli siidri OG 1.048. 9 päevaga langes tihedus 1.007'ni. Kartsin, et jälle tuli kuiv ning hapukas siider, kuid enne villimist näitas kiire maitseproov, et tulemus tõotab tulla senitehtust parim.

Ühe tünni villimine läks kiiresti. Kokku kasutasin 71 pudelit. Ühtlasema karboniseerituse ning veidi vähema sette saavutamiseks lahustasin 150g suhkrut eelnevalt keevas vees ning segasin siidriga villimistünnis. Enne villimist tühjendasin ka maitseaine kotikese villimistünni.

Kui pudelitel olid korgid peal, arvutasin ka siidri kanguse. 5,4% ABV peaks olema täitsa mõistlik. Et siidrit natukenegi erilisemaks teha, läksid pudelitele peale õunakujulised sildid. Nende välja lõikamine oli paras peavalu, kuid õnneks oli pudeleid suhteliselt vähe.

Esimesed maitseproovid olid paljulubavad, ainult aroom oli hädine. Sellegipoolest pakkusime seda siidrit Vabaõhumuuseumi kevadlaadal ning oma hoovikohvikus. Ajapikku paranes ka siidri aroom ning õigepea kirjutan ka oma hinnangu veidi pikemalt.

XLIX pruul - Lõvilõug

Algselt oli mul plaanis pärast kange ning tumeda IPA pruulimist loputada linnaseid veel korra, et keeta üks lahjem improviseeritud õlu. Paraku kippus juba IPA pruulimisel plaan kiiva kiskuma ning läbi häda sain Musta Veduri käärima. Kuna linnased olid mul veel alles ning kuum vesi loputamiseks valmis, siis otsustasin ikkagi linnastest ka viimase suhkru välja pesta. 

Kui Musta Veduri pruuliga oli palju sagimist ning poeg ei
saanud mind sel korral aidata, siis järelpruulimise ajal sai ta
rahulikult aidata mul linnaseid loputada.

Esmalt lahendasin meski tünni põhjas oleva filtri probleemi. Lõikasin survevooliku kesta veidi lühemaks, eemaldades kokkuvarisenud osa. Seejärel kühveldasin linnased tagasi meskipotti ning loputasin nii kaua, kuni keedunõusse sain piisava koguse virret - 26L. Enne keetu mõõtsin vedeliku tiheduseks kõigest 1.028. Kuna täpset pruulimise plaani mul ei olnud, siis keedu ajal lisasin humalaid tunde järgi:

• Magnum 11,8% - 45 min
• Hallertau 3,4% - 10 min

Et vähekenegi OG'd tõsta, lisasin 10 minutit enne keedu lõppu potti ka 400g mett, mis mul kiirelt kuskilt kätte juhtus. 

Jääkidest valminud virre on valmis käärima minema

Poole keedupotitäie jahutamine läks kiirelt ning täitsin ühe kääritustünni. Kuna mul toas tol hetkel vaba ruumi tünni jaoks ei olnud, otsustasin selle õlle kääritada jahedas keldris. Enne pärmi lisamist mõõtsin virde temperatuuriks 15,4˚C ning tiheduseks 1.036. Keldris kääritamiseks tundus kõige sobivam olevat laagri pärm S-23, mida juhtus mul külmkapis veidi olema.

Veidi rohkem, kui kaks nädalat hiljem oli õlu kenasti 1.010'ni käärinud ning otsustasin villima hakata. Selleks lahustasin 150g suhkrut keevas vees ning segasin lõpuks villimistünni õlle sisse. Kokku korkisin 67 pudelit lahjat laagrit.

Kokkuvõttes oli tegemist täiesti ettearvamatu õllega, kuna mee koguse, humalate sordid ning kogused ja pärmi sisestasin kalkulaatorisse alles pärast käärimise algust. Pudeldamise ajaks oli teada ka kangus, mis sel korral tuli 3,4%. Kalkulaator pakkus mõrkjuseks 41 IBU. Õige pea 

jõuab kätte ka aeg hinnata ebaõnnestunud pruuli (Must 

Vedur) ülejääkidest valmistatud lahjat õlut.