
Uuest pruulist olen ära maitsnud nüüdseks mõlemad versioonid. Kahe pärmi käärimise peamiseks erinevuseks on lõpptihedus, mis Mangrove pärmi puhul oli 1.005. S-04 andis peaaegu sama tulemuse, mis eelmine kordki - 1.014. Sellest tingituna erines ka alkoholi sisaldus mõlema versiooni lõikes, 4,7% vs 6,0%.

Aroomis oli endiselt alles tsitruselised noodid ning värskus. Lisatud sidrunit on meeldivalt tunda ning jätab värskendava mulje, täpselt nagu soojal suveilmal sooviks.
Maits bukett on üpris sarnane esimesele Pelgulinna õllele. Domineerib humalate ning sidruni mõruduse segu, maitse alguse osas on tunda ka hapukust. Järelmaitse on samuti mõrkjas ning veidi kuivapoolne. Kangem versioon jätab suu tuntavalt kuivemaks. Kui õlu veidi soojeneb klaasis, siis lisandub 6,0% õllele kerge alkoholi aroom ning maitse. Kuna õlle keha on kerge, linnaste osakaal maitses suhteliselt väike, siis tuleb vihjeid alkoholist kergemini välja kui mõnel raskemal IPA'l. Õlu maitseb kõige paremini jahutatult, siis tuleb värskus hästi esile.
Olen mõlemat varianti uuest Pelgulinna õllest andnud maitsta ka teistele ning ühest eelistust kange vs lahjema versiooni suhtes ei ole. Osadele meeldib kangem versioon ning teistele lahjem. Kokkuvõttes on mõlemad versioonid üpris sarnased ning sobivad ideaalselt suveõlleks.
No comments:
Post a Comment